Graafik ⟩ Kas majutuses tasub toetada nõrgemat või elulootusega ettevõtjat?

PM Majandus
Copy
FIE-d on pigem kohalike turistide teenindajad, mistõttu pandeemia reisipiirangud mõjutavad neid vähem. Fotol turismitalu.
FIE-d on pigem kohalike turistide teenindajad, mistõttu pandeemia reisipiirangud mõjutavad neid vähem. Fotol turismitalu. Foto: Tiit Efert

Majutusteenuse pakkujatest on füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) olnud koroonakriisis oma asjade korraldamisel palju elusuutlikumad ja efektiivsemad, kuid pragune majanduspoliitika majutusettevõtjatest FIE-de tegevust ei soodusta, märgivad statistikaameti analüütikud statistikablogis.

Koroonakriis on Eestis varsti juba ligi aasta kestnud, mis muuhulgas tähendab võimalust teha kriisi mõjudest esmaseid andmetel põhinevaid majanduslikke järeldusi. Praeguseks on andmetesse jõudnud viiruse tõrjumise meetmetest tulenevad koondamised ja käivete kahanemised. Selgunud on enam kannatada saanud sektorid ja majanduskorraldus on paljuski muutunud.

Eesti majanduspoliitika kujundamisel on oluline arvesse võtta kitsaskohti, mida koroonakriis meile kätte osutab ja kasutada saadud infot edasiste otsuste langetamisel. Võib ju eeldada, et majandus taastub pärast vaktsiini käibele tulekut iseenesest, kiiresti ja endisel kujul, kuid see ei pruugi nii valutult minna.

Majutusettevõtjad on muutuste indikaatoriks

Kriisis üheks enim kannatanud valdkonnaks on kahtlemata majutus. Välisturistid on kadunud, kohalikud piisavat ööbimisnõudlust ei tekita, paljud hotelli on suletud, mõned kasutavad aega kapitaalremondiks ning sadu töötajaid on koondatud.

Kus probleem kõige suurem, seal toovad asjaolud sageli silmapiirile ka seni tähelepanu alt välja jäänud lahendusi. Majutusteenuse pakkujate hulgas on selline võimalikku lahendust kätkev grupp füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d).

Tegemist on isikutega, kes oma korterit, maja, talu, suvilat vms kas hooajaliselt või aastaringselt majutusteenuse pakkumiseks kasutavad. Suuremate teenusepakkujatega võrreldes on nad kaduvväikesed, kohati lausa märkamatud, kuid nagu koroonakriis on tõestanud, siis oma asjade korraldamisel palju elusuutlikumad ja efektiivsemad.

Sissetulekud majutusteenuste müügist on kahanenud kõigil selles valdkonnas tegutsejatel, kuid FIE-d on kukkumist mõnevõrra paremini üle elanud. Nende käive on samuti vähenenud, aga suuremate tegijatega võrreldes vähem.

Analüüsides käesoleva aasta üheksa kuu FIE-de majutusteenuste müügikäibe osakaalu vastava teenuse osutajate kogukäibes on näha FIE-de osakaalu kasv. Eriti suur on FIE-de käibe osakaalu kasv olnud nn koroonakuudel.

Aprillis kasvas FIE-de käibe osakaal majutusteenuste müügi kogukäibes 5,25 protsendini ja mais 4,35 protsendini. Nendel kuudel mõjutasid kehtestatud piirangud majutusasutusi kõige enam.

Suvel, kui olukord viirusega ajutiselt mõnevõrra leevenes, olid vastavad näitajad juunis 1,96 protsenti, juulis 1,42 protsenti ja augustis 1,58 protsenti. Viiruse leviku laienemisel septembris tõusis näitaja aga 2,34 protsendi peale. Märtsi näitaja oli 1,23 protsenti, jaanuari ja veebruari vastavad näitajad olid aga 0,67 protsenti ja 0,9 protsenti.

Majanduspoliitikas võiks lähtuda elujõulisuse soodustamisest

Hetkel on küll võimalik teha esmaseid järeldusi vaid ühe aasta kohta, kuna varasemalt ei ole meil sellist majutusasutuste tööd pärssivat pandeemiat esinenud, aga ka praegu pilt on üsnagi paljuütlev.

FIE-d on kriisile palju vastupidavamad, kui suured ja spetsialiseerunud majutusasutused. See sitkus tuleneb kohati sellest, et ollakse seotud mitmete tegevusaladega, mis võimaldab kompenseerida teatud tagasilööke ühes valdkonnas.

Samuti on FIE-d pigem kohalike turistide teenindajad, mistõttu pandeemia reisipiirangud mõjutavad neid vähem. Ühtlasi on FIE-de suureks eeliseks see, et kui nende korter või vaba tuba majas peaks mõnda aega külaliseta seisma, siis ei too see kaasa suuri katmata püsikulusid.

Majanduspoliitika praegu majutusettevõtjatest FIE-de tegevust ei soodusta. Näiteks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri selle aasta 6. novembri määrusega FIE-sid majutusettevõtjatena ei arvestata ja seega neid ka ei toeta.

Kas aga oleks õige seda siiski teha või panustada rohkem elujõulisusse, on otsustamise küsimus. Esimesed andmed selliste otsuste toetamiseks on olemas ja soovi korral saadaval nii majutuse kui ka teiste valdkondade kohta. Majandus muutub pandeemia tõttu oluliselt ning otsuseid on tuleviku kindlustamise seisukohalt vaja igal juhul langetada.

Kokkuvõtte autorid on statistikaamet andmeteadur Arko Kesküla ning juhtivanalüütikud Märt Leesment ja Jaan Õmblus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles