Mullu loodi 65 protsenti Eesti majanduse SKTst Harjumaal
14. detsember 2020, 08:32
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksevhindades 28 miljardit eurot, Harjumaa moodustas sellest ligikaudu 18 miljardit eurot ehk 65 protsenti.
15 miljardit eurot sellest tuli omakorda Tallinnast. Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaalud Eesti SKTs olid vastavalt 11 protsenti ja 6 protsenti, teatas statistikaamet.
Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas Eesti SKTst vähem kui protsendi.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Robert Müürsepa sõnul oli teenindussektori osa Eesti majandusest eelmisel aastal 72 protsenti.
«Teeninduse osakaalu järgi hinnatakse sageli majanduse küpsust. Eestis on see püsivalt kasvanud ning nii kõrget teeninduse osakaalu ei ole meil varasemalt olnud,» ütles Müürsepp pressiteates.
Suure panuse teenindusse andsid Tallinn ja Tartu, mille tõttu oli sektori osakaal Harjumaal 80 protsenti ning Tartumaal 72 protsenti. Madalaim oli teeninduse osakaal Ida-Virumaal 41 protsendiga ja Lääne-Virumaal 42 protsendiga.
Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2019. aastal Eesti majandusest veerandi ning vähenes võrreldes eelneva aastaga 2 protsendi võrra. See oli tingitud nii teeninduse osakaalu kasvust kui ka heast aastast põllumajanduses, mis suurendas märgatavalt oma osakaalu Eesti majanduses.
Tänu energeetikasektorile oli suurim tööstuse osakaal Ida-Virumaal 58 protsendiga, selgelt eristus ka Lääne-Virumaa, kus tööstuse osakaal oli 47 protsenti.
Väikseim oli sektori osakaal Harjumaal 20 protsendiga, Põlvamaal 24 protsendiga ja Tartumaal 25 protsendiga. Kui Harjumaal ja Tartumaal oli see põhjustatud suurest teenindussektori osakaalust, siis Põlvamaal oli oluline tähtsus põllumajandusel.
Põllumajanduse osa majandusest oli 3 protsenti. Suurim osakaal oli sektoril 18 protsendiga nii Viljandimaal kui ka Jõgevamaal, väikseim osakaal Harjumaal 0,5 protsendiga.
SKT elaniku kohta oli eelmisel aastal 21 186 eurot, mis on 1566 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKT elaniku kohta Harju maakonnas, kus see ületas Eesti keskmist 43 protsendi võrra.
Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus see oli vastavalt 91 protsenti ja 67 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim SKT elaniku kohta oli Põlva maakonnas, moodustades 39 protsenti Eesti keskmisest.
Aastast aastasse erinevused maakondade vahel vähenevad. Kõige kiiremini on viimase nelja aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Hiiumaa, Järvamaa, Raplamaa ja Tartumaa. Ülejäänud Eesti Harjumaale lähenemist võib näha aga Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenemises.