SEB: enamik Balti börsiettevõtteid finantsriske maandama ei kiirusta

BNS
Copy
Tallinna börs.
Tallinna börs. Foto: Tairo Lutter

SEB Baltimaade börsiettevõtete finantsriskide maandamise tavasid analüüsides selgus, et vaid vähesed Balti põhinimekirja ettevõtted pööravad tähelepanu valuutakursside, intressimäärade ja toormehindade muutustega seotud riskide vähendamisele. 

SEB analüüsis kõiki mitte-finantssektori ettevõtteid Balti põhinimekirjas ning võrdles nende tegevust Rootsi, Saksamaa ning Suurbritannia börsiettevõtetega, teatas pank. Valimis oli 13 Leedu, neli Läti ja 12 Eesti Nasdaq Balti börsil noteeritud ettevõtet. 

Analüüsi tulemusi võrreldi Saksamaa DAX, Rootsi OMXS30 ja Suurbritannia FTSE100 aktsiaindeksi nimekirja kuuluvate põhiettevõtete finantsriskide juhtimise tavadega.

Selgus, et Balti ettevõtetest vaid 28 protsenti haldab laenude intressiriski, muutes muutuvad intressimäärad fikseeritud intressimääradeks, kasutades selleks enamasti intressimäära vahetustehinguid.

Samal ajal juhivad peaaegu kõik Saksamaa, Rootsi ja Suurbritannia börsil noteeritud suuremad ettevõtted aktiivselt intressinormi suurenemise riski tuletisinstrumentide tehingutena, ning see näitaja ulatub 85–96 protsendini.

Osa Baltimaade ettevõtteid, mis on laenanud muutuva intressimääraga, puutuvad selle riskiga kokku, kuid väidavad, et jälgivad aktiivselt olukorda turul ja astuvad samme selle riski juhtimiseks ja maandamiseks, kui intressimäärad hakkavad tõusma.

Balti riikide ettevõtted pööravad vähem tähelepanu ka valuutakursside riskijuhtimisele: ettevõtted esitavad raamatupidamise aastaaruanded eurodes ja teevad suurema osa maksetest kohalikus valuutas, kuid kasutavad lisaks selliseid valuutasid nagu USA dollar, Rootsi ja Norra kroon. 

Ehkki valuutaturgudel esineb järske muutusi, vähendab ainult 14 protsenti Balti börsiettevõtetest valuutakõikumiste riski tuletisinstrumentide abil, samas kui Saksamaal haldab 92 protsenti, Suurbritannias 93 protsenti ja Rootsis 87 protsenti analüüsitud ettevõtetest seda riski regulaarselt.

Nagu ka Lääne-Euroopa riikides, kasutavad Baltimaade ettevõtted valuutariski maandamiseks enamasti valuuta forward- ehk tähtpäevatehinguid ning vähemal määral optsioonitehinguid. Lisaks kasutavad suured Euroopa ettevõtted ka tänapäevaseid optsioonitehingutel põhinevaid kindlustusstrateegiaid, samas kui Balti ettevõtted neid strateegiaid väga laialdaselt ei kasuta.

Üle pooltel Baltimaade ettevõtetel on esindus ka euroala välistes riikides, kuid SEB analüüsi kohaselt ei maini nad valuutariski juhtimise meetmeid või peavad seda väheoluliseks, seega leiab pank, et Leedu, Läti ja Eesti ettevõtetel on endiselt palju kasutamata võimalusi vahetuskursiriski aktiivsemaks ja tõhusamaks juhtimiseks.

Baltimaade ja Lääne-Euroopa ettevõtted puutuvad kõige vähem kokku toormehindade – põllumajandus-, energiatoodete, alus- ja väärismetallide – riskiga, kuigi toormehinnad kipuvad kõikuma kõige sagedamini.

Sel aastal on Brenti nafta hind, mis on turul maksnud 65 USA dollarit barrelist, mõne kuuga odavnenud pea 60 protsenti, hiljem aga madalaimast hinnapunktist kallinenud enam kui 70 protsenti, märkis SEB ettevõtete panganduse valdkonna turgude osakonnajuhataja Priit Tamme pressiteates. 

Seega, hinnates vaid neid ettevõtteid, millele see risk on aktuaalne, saab Tamme sõnul väita, et iga neljas Balti ettevõte kindlustab end toormehindade kõikumiste riski vastu. Võrdluseks kindlustab end Saksamaal, Suurbritannias ja Rootsis vastavalt 94 protsenti, 81 protsenti ja 69 protsenti ettevõtetest.

Finantsriskide juhtimisel on Baltimaadest kõige aktiivsemad Leedu ettevõtted, seda kõigis kolmes kategoorias.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles