Läänemets: Eesti ei pruugi 2030. aastaks rohe-eesmärke saavutada

Tuuleenergia park FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Esmaspäeval toimus riigikogu taastuvenergia toetusrühma koosolek, mille esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul ei pruugi Eesti teatud küsimuste lahendamata jätmisel 2030. aastaks rohelise elektri tootmist puudutavaid kliimaeesmärke saavutada.

«Kaitseväe radarite piirangud, selgusetus kaugema tuleviku vähempakkumiste osas ja vähene teadlikkus, miks Eesti tuuleparke vajab, võivad koosmõjuna kliimaeesmärkide saavutamise venima panna,» ütles Läänemets pressiteates.

Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib, et ettevõtjad rajaksid tuuleparke ilma riigi toetuseta, ei juhtu see arendajate sõnul liiga suure riski tõttu. Kuna maismaa tuulepargi rajamine võtab umbes viis aastat ja mere tuulepargi ehitus kaks korda kauem, on Läänemetsa vaates oluline teada, kas ja millises mahus vähempakkumisi riik pärast 2023. aastat kavatseb teha.

«Tuuleelektri toomisvõimsuste rajamist mõjutavad kaitseväe radarid, millest ainult Ida-Virumaad katva radari väljavahetamine on otsustatud. Täna teevad valdavas osas Eesti omavalitsused uusi üldplaneeringuid, kuid ilma kaitseministeeriumi kinnituseta sinna võimalikke tuuleparkide alasid sisse ei saa planeerida. Kinnitatud üldplaneeringu muutmine on aga hiljem aastate pikkune tegevus,» sõnas Läänemets.

Tema hinnangul võiks lahendusi olla kaks – lubada planeeringutes tingimustega parkide rajamine ning uute radarite ostmine, mille maksumuse hüvitamises võiksid hiljem piirkonna tuuleparkide arendajad osaleda.

Samuti nenditi koosolekul, et seni puuduvate reeglite tõttu, mille järgi kohalikud elanikud iga tuuliku rajamise eest kasu saaksid, on kogukonnad järjest rohkem tuulikute rajamise vastu. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium loodab kohaliku kasu seaduse järgmise aasta esimeses pooles valitsusele esitada.

«Suurt pilti vaadates on aga Eesti Lätist ja Leedust ning Poolast maha jäämas. Kuna põlevkivielektri tootmine nähtavas tulevikus lõppeb, on oht, et satume elektri eksportijast importijaks, sest oleme olnud aeglased ning kliimaambitsioonides tagasihoidlikud. See kõik on aga maksma läinud töökohad ja saamata jäänud tulu maapiirkondade ja rannaalade elanikele,» leidis Läänemets.

Koosolekul osalesid Taastuvenergia Koja, Tuuleenergia Assotsiatsiooni ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.

Tagasi üles
Back