Ka kodukontoris peab ennast küberohtude eest kaitsma

Saada meile pilte oma kodukontori kogemusest! Foto: Shutterstock

Paljud on taas alustanud distantsilt töötamist ja õppimist ning töövahenditena kasutatakse üha enam ka nutitelefone. Olukorras, mil IT tugi pole kohe käepärast võib väike viga küberkäitumises kalliks maksma minna. Ekspert selgitab, kuidas end digitaalsete ohtude eest kaitsta.

Distantsõppe ja kodukontori tingimustes peavad paljud iseseisvalt küberturvalisuse teemadega tegelema. Lapsed ja noored kasutavad nutiseadmeid üha rohkem ka õppetöös ning emadel-isadel tuleb sageli lahendada nii enda kui laste töökorraldust. Huawei Mobile Service äriarenduse juht Vitali Donskoi paneb nutitelefonide kasutajatele südamele, et digitaalsesse turvameetmetesse tuleks suhtuda täie tõsisusega: «Igaüks saab tegelikult väga lihtsate sammudega hoolitseda selle eest, et tema isikuandmed oleks kaitstud. Selleks on vaja meeles pidada nelja olulist põhimõtet: kasutustingimustega tutvumine, tarkvara uuenduste lubamine, paroolide vahetamine ja rakenduste allalaadimine ainult usaldusväärsetest kanalitest,» rõhutab Donskoi.

Vitali Donskoi Foto: Huawei

Hiljuti korraldas Huawei tellimusel Rait Group uuringu, kus osales 358 inimest vanuses 18-75 eluaastat. Selle tulemustest selgus, et vaid 4 protsenti 19-24 aastaseid nutiseadmete kasutajaid tutvub enne uute rakenduse allalaadimist või uude sotsiaalvõrgustikku registreerumist tingimustega. «Nii, nagu enamik meist ei lubaks oma koju kutsumata külalisi, ei tahaks me ju võõraid pilke ka oma nutiseadmetesse, kuna see võib kaasa tuua palju pahandusi. Väga paljud kasutajad ei anna endale aru, et on olemas rakendusi, mille huvitava sisu varjus püütakse ebaseaduslikult ligi pääseda seadme funktsioonidele või kasutaja andmetele,» hoiatab Vitali Donskoi ning lisab, et kasutajatingimusi lugedes tuleb jälgida, ega rakendus ei küsiks ligipääsu andmetele, mida see oma funktsiooni täitmiseks tegelikult ei vaja.

Näiteks rakendus «Социальный мониторинг» tahab ligipääsu telefoni andmetele, asukohale, kaamerale, mikrofonile, Bluetooth- ja internetiühendusele, õigust teha kõnesid, avada teenuseid ja muuta seadeid. Kasutaja peab küsima: millised neist ligipääsudest on rakendusele tegelikult vajalikud? Ideaalis peaks rakendus selgitama, miks see üht või teist ligipääsu vajab. Foto: Mihkel Maripuu

Üks olulisi ettevaatusabinõusid on ka tarkvara uuendamine, mida sageli peetakse tüütuks ning lükatakse lõputult edasi. «Tarbijad kipuvad arvama, et tarkvara arendajad mõtlevad uuendusi välja peamiselt esteetilistel kaalutlustel, kuid enamasti on selle taga olulised parandused turvalisuses. Soovitan alati esimesel võimalusel nutitelefoni tarkvara uuendus ära teha. Mõnel juhul võib see pisut aega võtta, seetõttu on mõistlik seadistada see ajale, mil telefoni ei ole vaja kasutada,» õpetab Donskoi.

Eestis läbi viidud küsitluses tunnistasid 18 protsenti vastanutest, et kasutavad samasugust parooli kõigi kontode ja sisselogimiste jaoks ning 12 protsenti kasutab samu paroole lausa aastaid. «See on üks sagedasemaid turvaauke, mille kaudu häkkerid andmetele ligi pääsevad. Igal kontol erineva parooli kasutamine on tegelikult üks lihtsamaid asju, mida kõik tarbijad teha saavad – selleks ei ole isegi IT teadmisi vaja,» kinnitab Donskoi.

Kõige turvalisem viis rakendusi alla laadida on läbi ametlikke veebipoodide või veebilehti. Foto: Danyal Hamid / Shutterstock

Nutitelefonidesse rakenduste alla laadimiseks on soovitatav kasutada ainult usaldusväärseid allikaid nagu äpipoed ja ametlikud veebilehed. Paraku tunnistas lausa 22 protsenti Eestis küsitletute seast, et nad on äppe alla laadinud e-maili linkidel klikkides ning 35 protsenti on äppe veebilehtedelt alla laadinud. Ekspert paneb inimestele südamele, et hooletu äpi allalaadimisega võib tarbija tahtmatult anda häkkeritele ligipääsu oma paroolidele ja teistele privaatsetele andmetele.