Ühistute aasta märksõnaks on energiasääst

Kortermaja

FOTO: LiisTreimann

Euroopa eluasemevaldkonna organisatsioonide, sealhulgas ühistute ja kooperatiivide ühendaja CECODHASi hinnangul aitab alanud ülemaailmne ühistute aasta juhtida avalikkuse tähelepanu ühistute olulisele rollile ühiskonnas, teatas Eesti Korteriühistute Liit (EKL).

Euroopas majandavad elamuvaldkonnas tegutsevad ühistud või kooperatiivid enam kui 10 miljonit eluaset. EKLi hinnangul tähendab elanike jaoks ühistulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest ühistu lähtub eelkõige elanike huvist, mitte majandusliku kasumi suurendamisest.

Samuti olevat oluline ka see, et liikmed omavad ühistu üle kontrolli, mis muudab ühistute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate probleemide kiiret lahendamist. Ühistud pakuvad oma liikmetele võimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostööd elanike vahel.

CECODHAS Housing Europe'i president Vit Vanicek on rõhutanud korteriühistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika näiteks Eesti.

«Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud ning see tagab majade korrashoiu,» nentis Vanicek. «Pean korteriühistu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seeläbi on tagatud nii elanike huvide esindatus kui ka kortermajade olukorra parandamine.»

Ülemaailmse ühistute aasta märksõnaks eluasemevaldkonnas on endiselt energiasääst. Vaniceki sõnul on see eriti oluline Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, sest nendes riikides vajab kehvas olukorras elamufond eriti ulatuslikku renoveerimist.

«Energiasääst ning hoonete energiatõhusus on meie märksõnad ka tänavu, see võiks olla Eesti eluasemepoliitika peamine ülesanne,» rääkis ta.

Siiski on Eesti CECODHASi juhi hinnnagul üks eesrindlikumaid Euroopa riike, kui asi puudutab hoonete energiatõhususe parandamiseks ette nähtud võimaluste kasutamist, mida pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).

ERF tugi võimaldab ühistutel võtta näiteks soodsa aintressiga renoveerimislaenu, ning see koos KredEx toetustega on kortermajade renoveerimisel ühistutele tõhusaks abiks.

«See on suurepärane näide sellest, mida on võimalik saavutada, kasutades Euroopa rahalisi vahendeid. Loodame, et Eesti näide inspireerib ka teisi riike olemasolevaid võimalusi kasutama,» seletas Vanicek.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on mullu viieteistkümnendat sünnipäeva tähistanud Eesti Korteriühistute Liit täna üks Eesti tugevamaid katusorganisatsioone ja mittetulundusühinguid.

«Oleme kuidagi loomulikult kasvanud – kuuest liikmest on saanud rohkem kui 1400,» rääkis Jaadla. «Oleme suutnud oma liikmetele, kes meid usaldavad, suuresti abiks olla - olgu selleks siis ühistutele renoveerimiseks mõeldud finantsskeemi väljatöötamine, olulised seadusmuudatused või ka koolitustegevus - igal aastal saavad meie juures koolitust tuhanded ühistujuhid. Tänu neile teadmistele on aga sündinud ka hästi juhitud ja eeskujulikult majandatud, tugevad korteriühistud.»

Eesti Korteriühistute Liit asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Tagasi üles