USA lahkus esimese riigina ametlikult Pariisi kliimaleppest

Copy
President Donald Trump teatamas 2017. aastal USA lahkumisest Pariisi kliimaleppest.
President Donald Trump teatamas 2017. aastal USA lahkumisest Pariisi kliimaleppest. Foto: CHINE NOUVELLE/SIPA / Scanpix

USA lahkus kolmapäeval ametlikult Pariisi kliimaleppest, saades esimeseks riigiks, mis seda teinud on.

Lahkumine võib osutuda aga ajutiseks, kui valimised peaks võitma demokraat Joe Biden, kes on lubanud kliimaleppega taasühineda.

Vastasel juhul peaks ponnistused Maa soojenemist ohjeldada jätkuma ilma maailma suuruselt teise süsihappegaasi emiteerijata.

Biden on välja käinud 1,7 triljoni dollarilise plaani saavutada Ühendriikides 2050. aastaks süsinikneutraalsus, samas kui president Donald Trump on jõuliselt fossiilseid kütuseid edendanud, keskkonnakaitset vähendanud ja kliimamuutuse tegelikkuses kahelnud.

Kui Trump peaks võitma, jääks kliimamuutusega võitlemine osariikide, linnade ja ettevõtete õlule.

Läinud kuul avaldatud raportis leidis ühendus America's Pledge, et isegi Washingtoni abita suudaks eelnimetatud grupid vähendada USA emissiooni 2030. aastaks 37 protsendi võrra.

ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma andmeil peaks kliimamuutuse piiramiseks 1,5 kraadile Celsiuse järgi globaalne emissioon sajandi keskpaigaks netonulli langema.

Soojenemisel sellest punktist kõrgemale oleks teadlaste sõnul katastroofilised tagajärjed, mis teeks suure osa praegu asustatud aladest inimelule kõlbmatuks. Kliimamuutuse mõjusid tuntakse aga juba tänapäevalgi, alates pikematest ja sagedamatest põudadest ja kuumalainetest kuni tugevamate orkaanide ja meretaseme tõusuni.

Keskkonnakaitsjate sõnul tegi Trumpi kolme aasta tagune teade Pariisi kliimaleppest lahkumisest riikidele nagu Austraalia, Saudi Araabia ja Brasiilia lihtsamaks enda kliimaambitsioonide tagasi tõmbamise.

Isegi kui USA Pariisi leppega taasliitub, on riik silmitsi usaldusväärsuse puudumisega: USA oli ka Kyoto kliimaleppe arhitekt, mida ta ise lõpuks ei ratifitseerinudki.

Analüütikute sõnul peaks kliimameetmetele pühendumine olema jäädav, mitte selline, mida järgnevad valitsused tühistada saaks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles