Saja-aastasele taimekasvatusinstituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed
Eesti Taimekasvatuse Instituut (ETKI) tähistab 100. tegutsemisaastat väärikalt ja turvaliselt, hoolimata ebakindlast ajast maailmas. Täna toimuval veebikonverentsil antakse ülevaade ETKI tulevikust, olevikust ja minevikust.
Märtsis ilmus kokkuvõtlik teos „Eesti Taimekasvatuse Instituut 100”, mille koostas ETKI vanemteadur Ants Bender.
Toetudes Benderi kogumikule, liigume ajas sada aastat tagasi. Pärast Vabadussõda arenes Eesti põllumajandus tänu maareformile hoogsalt. Põllumehed olid edumeelsed ja mõistsid, et ilma kohapealsete teadusuuringuteta ei ole tulemused nii head, kui võiksid.
Põllumehed olid edumeelsed ja mõistsid, et ilma kohapealsete teadusuuringuteta ei ole tulemused nii head, kui võiksid.
Eesti põllumajandusuuringute jaoks on märkimist väärt 1920. aasta, kui alustasid Riigi Põllutöö Katsejaam ja Jõgeva Sordikasvatus ning taaskäivitati Tooma Sookatsejaam. Need kolm asutust on ETKI eelkäijad.
Riigi Põllutöö Katsejaama eestvedaja oli õpetatud agronoom Jaak Ümarik, kes tegi põllukatseid esialgu Arukülas. Sealsed tingimused polnud kõige paremad, 1925. aastal koliti Kuusiku riigimõisa, kus tegutseti aastakümneid.
Tooma Sookatsejaam alustas juba 1910. aastal, kuid esimese maailmasõja ajal tegevus pidurdus, see taastati 1920. aastal.
Paari aasta pärast hakkas jaama juhtima Leo Rinne, kes oli agronoomihariduse saanud Riia Polütehnikumis.
Mihkel Pilli juhtimisel alustas tööd Jõgeva Sordikasvatus. Sordikasvatuses kasutati 80 ha Jõgeva mõisa maadest. 1939. aastani sordiaretust riiklikult ei rahastatud, töö toimus annetuste, laenude ja toetuste abil. Abiks olid omavalitsused ja eraettevõtjad (veskid, õlletehased, kartuliseemne eksportijad), kes tellisid eriuuringuid.
Instituudi ajalugu on kirev liitmistest, ühinemistest ja nimemuutmistest. Praegune asutuse nimi pärineb 2013. aastast, kui Eesti Maaviljeluse Instituut ühines Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga, moodustunud organisatsioon sai nimeks Eesti Taimekasvatuse Instituut.
ETKI direktori Andre Veskioja sõnul on ETKI teisel eksisteerimissajandil väga oluline rahvusvaheline koostöö, kuid sama tähtis on kohaliku põllumehe toetamine. Kohapeal aretatud saagikad sordid, nende argotehnoloogia, keskkonda säästev väetiste ja taimekasvatusvahendite kasutamine on märksõnad, mis seovad teadlasi ja tootjaid.