Raha väljavõtjad saavad korraliku maksukirve

Teise samba reformile andis rohelise tule riigikohus. Pildil vasakult: riigikohtunik Ivo Pilving, riigikohtu esimees Villu Kõve ja riigikohtunik Heiki Loot. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Nüüd, mil riigikohus otsustas, et pensionisüsteemi teise samba reform vastab põhiseadusele ning president Kersti Kaljulaid selle vaevalt pool tundi pärast otsuse ilmumist ka välja kuulutas, on inimeste jaoks kõige tähtsam küsimus, mida teha edasi. Kas lahkuda teisest sambast või mitte?

Vastuse leidmine on keeruline, sest selleks on vaja ennustada ühtaegu nii enda kui ka riigi ja globaalse makromajanduse tulevikku, suutes samal ajal hinnata adekvaatselt oma finantskäitumist. Tundub, et otsustamise aluseks tuleks võtta eelkõige kaks tegurit: see, kui vana sa oled, ja see, kui hea finantsplaneerija sa oled.

Nagu öeldud, on võimalusi palju – vähemalt kuus, ning neis kuues on ka mitmeid erivõimalusi. Valikutest on üsna palju räägitud ja kirjutatud, aga suhteliselt vähe on juttu tehtud sellest, kuidas teisest sambast välja võetud raha maksustatakse, ja sellest, mis saab raha väljavõtjate teise sambasse paigutatud sotsiaalmaksu neljast protsendist.