Konkurentsiamet kardab elektriautode laadimisvõrgus monopoli

Enefit Volt 2 elektriauode laadija avamine Ülemiste keskuse parklas. Pildil Eesti Energia juhatuse liige projektide, tehnoloogia ja uue äri valdkonnas Margus Vals.

FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Konkurentsiamet kritiseerib Eesti Energia otsust luua uus võrguettevõte, mis saab enda kätte üle-eestilise elektriautode laadimisvõrgu.

Riiklik energiakontsern teatas sel nädalal, et nad tükeldavad jaotusvõrku haldava tütarettevõtte Elektrilevi, mille tulemusel sünnib uus võrguettevõte Enefit Connect, mis hakkab haldama tänavavalgustusvõrke, elektriautode laadimistaristut Enefit Volt, internetivõrku ja muid teenuseid.

Uue ettevõtte juht Jaanus Tiisvend ei teinud saladust, et üheks jagunemise põhjuseks on regulatsioonide muutumine, mis ei lubaks enam sama katuse alt pakkuda kõiki seniseid teenuseid. Nii ei või jaotusvõrguettevõte pakkuda akulahendusi ega alates 1. jaanuarist ka elektromobiilsusteenuseid, mille hulka kuuluvad näiteks elektriautode laadimisjaamad.

See ajas tagajalgadele konkurendid, kes leiavad, et riik monopoliseerib sektori, kus on huvi toimetada ka erafirmadel. Elektriautode laadimisvõrku arendava Elepordi tegevjuht Raul Potissepp kritiseeris ERRis, et Elektrilevi oleks võinud panna omal ajal soetatud ELMO laadimisvõrgu enampakkumisele, kuna erasektori huvi selle vastu on üha suurem.

Kriitiline oli ka Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Marilin Tilkson, kes leidis, et nüüd tekib elektriautode laadimisvõrgus suur monopol ja teistel arendajatel on ilmselt keerulisem turule pääseda. «Konkurentsi mõttes see ei ole hea. Ikkagi oleks võinud panna Elektrilevi selle võrgu enampakkumisele ja siis n-ö osade kaupa maha müüa,» ütles ta.

Samas toonitas Tilkson, et Eesti Energia tegevus ei ole tegelikult keelatud, sest juriidiliselt on elektriautode laadimisvõrgu omanik Enefit Connect, mitte jaotusvõrgufirma Elektrilevi.

Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots on varem öelnud, et ettevõtja, antud juhul Elektrilevi, kellele kuulub lisaks laadimistaristule ka jaotusvõrk, omab oma jaotusvõrgu piires tugevat konkurentsieelist teiste arendajate ees, kuna tal on informatsioon võrgus olevate vabade võimsuste kohta, informatsioon teiste ettevõtete liitumistaotluste osas ja nii edasi.

«Energia- ja transpordipoliitika arenguid silmas pidades võime eeldada, et tulevikus on laadimispunktid võrreldavad bensiinijaamadega. Raske on ette kujutada, et kütuse jaeturul tegutseks vaid üks põhiline tanklakett, samamoodi peaks riik soodustama head konkurentsiolukorda ka laadimistaristu puhul,» sõnas Ots.

Tagasi üles
Back