Ühistransport võib Tallinnale miljonite võrra kallimaks muutuda

Tallinna Linnatranspordi AS-ile kuuluv liinibuss.

FOTO: Tairo Lutter

Rahandusministeerium plaanib käibemaksureeglites muudatust, mis teeks Tallinnale tasuta ühistranspordi pakkumise ligi 15 miljonit eurot kallimaks, vahendab ERR.

Pealinnas korraldab bussi-, trammi- ja trollivedu Tallinna Linnatranspordi aktsiaselts (TLT). Linnakassast saab ettevõte tänavu üle 70 miljoni euro, kusjuures käibemaksu selle summa pealt ei tasuta. Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Sirje Pulk leiab, et nii ei ole õige.

«Praegusel juhul võib öelda niimoodi, et kui seda teenust ei maksustata, aga samas küsitakse kõikide kaupade ja teenuste puhul sisendkäibemaksu tagasi, siis tegelikult riik doteerib kohalikku omavalitsust,» ütles Pulk ERRile.

Pulk selgitas, et käibemaksu tuleb maksta niisuguse toetuse pealt, mis on otseselt seotud teenuse või kauba hinnaga. Näiteks kui linn annab põllumehele miljon eurot, et see müüks kartuleid poole odavamalt, siis tuleb riigikassasse maksta 200 000 eurot käibemaksu.

«Selline tekst on ka käibemaksudirektiivis. Kuid praegu on seaduses antud volitusnorm rahandusministrile, et ta kehtestab korra. Ja selle korra kohaselt ei maksustata kõiki hinnaga seotud toetusi. Vaid see sõltub sellest, kuidas toetus on riigieelarves või kohalikus eelarves kirja pandud,» rääkis Pulk ERRile.

Niisiis tõlgendavad erinevad riigiasutused ja omavalitsused käibemaksureegleid erinevalt. Ühed tasuvad ühistranspordi eest makstes käibemaksu, teised ütlevad, et toetus pole otseselt piletihinnaga seotud ja jätavad käibemaksu tasumata.

Seda segadust märkas läinud aastal ka riigikontroll ja palus rahandusministeeriumil asi korda ajada. Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb nüüd ministri 16 aasta vanune määrus kehtetuks tunnistada ja see seadusepügal, mis määruse üldse ette nägi, seadusest välja võtta.

«Nüüd me tahamegi selle vastuolu lihtsalt ära kõrvaldada. Aga samas, et kohalikel omavalitsustel ja ka riigil oleks selleks aega, siis me kavandame seda muudatust teha 2022. aastast. Siis saaks eelarvetes sellega arvestada,» kinnitas Pulk.

Riik peaks hakkama käibemaksu tasuma raudtee-, laeva- ja lennuliikluse toetamise, samuti maakondlike bussiliinide toetamise eest – kokku umbes 19 miljonit eurot aastas. Veel 15,6 miljonit käibemaksueurot peaks rahandusministeeriumi hinnangul lisanduma kohalikelt ühistransporditoetustelt.

Tallinna abilinnapea Andrei Novikovi sõnul tähendaks see Tallinnale 14,6 miljonit eurot täiendavat kulu. Novikovi sõnul on ebaõiglane, et see käibemaks, mida peab lisaks maksma riik, liigub sisuliselt ühest riigi taskust teise. Aga see, mida maksab omavalitsus, liigub linnakassast riigikassasse.

«Muudatuse ainuke eesmärk, nagu selgub üheselt ka rahandusministeeriumi ettepanekust, on teenida täiendavat tulu. Ehk linn doteeriks riiki ligi 15 miljoni euroga,» sõnas Novikov.

Ta lisas, et rahandusministeeriumi plaan on ka juriidiliselt vale. Linn püüab ministeeriumile selgeks teha, et toetus, mida nad TLT-le maksavad, pole kuidagi seotud bussi- või trammipileti hinnaga ning sestap ei saa selle pealt ka käibemaksu nõuda.

Rahandusministeeriumile saadetud kirjas rõhutab linn, et 73 miljonit eurot on mõeldud erinevate kulutuste ja investeeringute jaoks, mitte selleks, et mõni konkreetne bussipilet konkreetsele sõitjale odavam oleks.

Tagasi üles
Back