Koroonakriis pani eestlased raha säästma
9. oktoober 2020, 15:09
SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on koroonakriis muutnud eestlased rahaasjades konservatiivsemaks ning praeguse seisuga on eraisikute pangakontodel 11 protsenti rohkem raha kui aasta aega tagasi.
«Eesti Panga kogutavad andmed eraisikute hoiuste ja laenude kohta kommertspankades näitavad järsku pööret just kriisi alguspunktis, märtsis-aprillis. Kõigest kahe kuuga suurenes residentidest majapidamiste poolt kontodel hoitav summa 360 miljoni euro võrra ehk ligi 4,5 protsenti,» tõi Nestor pressiteates välja.
Teisalt on majandusanalüütiku sõnul selge, et mitte kõigil pole olnud kriisi ajal võimalik rohkem säästma hakata ja ametist ilma jäänud töötajad on pidanud toimetulekuks hoopis oma varasemad säästud kasutusele võtma. «Viimased kuud näitavadki, et hoiuste kasv on märkimisväärselt pidurdunud. Augustis suurenes eraisikute hoiuste maht pankades vaid 0,2 protsenti, mis annaks aastaseks kasvutempoks kõigest 2,4 protsenti,» lisas ta.
Nestori hinnangul on põhjuseid lisaks kõrgele töötuse määrale ka teisi – näiteks palgakasvu pidurdumine, tarbimiskindluse taastumine ja majapidamiste julgem kulutamine ning ei saa ka välistada, et väga suuri summasid hoiustavad jõukad majapidamised otsivad tõusvate turgude tingimustes võimalusi oma raha kasvatada.
«Hirmude hajumine on märgatav ka eraisikute laenuportfelli vaadates. Kui 2019. aastal kasvas uute laenude väljastamine keskmiselt 7-protsendilises tempos, siis selle aasta aprillis-mais vähenes laenude «uusmüük» koguni 30 protsenti. Uusi kodulaenutaotlusi esitati tavapärasest isegi poole vähem,» märkis Nestor.
Ta tõi välja, et samas jäi eraisikute uute laenude maht augustis mullusele alla vaid 6 protsendiga ning ka kodulaenutaotluste arv on jõudmas lähedale eelmise aasta tasemele. Edasiste arengusuundade puhul on analüütiku sõnul oluline, milliseks kujuneb olukord tööturul.
«Tänase seisuga püsib registreeritud töötus endiselt 7,6 protsendi juures ehk isegi madalamal tasemel kui kevadel. Kui sügise edenedes peaks suuremaid koondamisi siiski lisanduma, muutuvad laenamise osas pessimistlikuks ka paljud need, keda koondamine otseselt ei puuduta,» märkis ta.
Nestori hinnangul on Eesti ettevõtete investeeringute kasv on viimastel aastatel selgelt pidurdunud, seega polnud ülemäärasest laenamisaktiivusest juttu ka enne kevadet.
Analüütiku sõnul on uute laenude võtmine pöördunud aprillist alates tugevasse langusesse ja ka veel augusti seisuga väljastati ettevõtetele uusi laene 33 protsendi võrra vähem kui 2019. aastal samal ajal.
Samas tõi Nestor välja, et seni on kriis mõjutanud rohkem välisturismiga seotud ettevõtteid ja jätnud teiste harude äri suhteliselt terveks. Ka ennustatakse riikide eelarvepoliitika tõttu järgmiseks aastaks tugevat majanduskasvu, mis peaks tema hinnangut mööda looma uusi ärivõimalusi. «Ja et Euroopa Keskpank jätkab pangandussektori toetamist, siis on ka kommertspangad altid uusi laene väljastades ettevõtete äri võimendama,» leidis ta.