Nädalakommentaar: kui see on kriis, siis sellises kriisis tahaks kaubandus elada

Kummikinnastes teenindaja. Foto: Mihkel Maripuu

Lõppeval nädalal avaldas Statistikaamet olulisi numbreid Eesti majanduse käekäigu kohta: augusti tööstustoodangu ja jaekaubanduse müügi. Kui tööstuses on olukord paranemas, siis jaekaubanduses on üldse mingist kriisist raske rääkida, leiab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor oma nädalakommentaaris.

Sarnaselt paljude teiste ettevõtlussektoritega on tööstusettevõtted pidanud sellel aastal toime tulema kahaneva ärimahu tingimustes. Õnneks tundub, et halvim on praeguseks möödas. Kui kevadistel koroonakuudel langes tööstustoodang mullusest ligi viiendiku võrra madalamale tasemele, siis juunis oli tootmismaht möödunu aastast maas 5 protsenti ning juulis toodeti tööstuses juba praktiliselt sama palju kui 2019. aastal. Viimased andmed augusti kohta näitasid küll taas väikest langust, ent mõeldes üldisele kontekstile globaalses majanduses, ei tundu mullusest 5 protsendist madalam tootmismaht kuigi hirmus. Augusti kohta pole enamiku riikide tööstustoodangu näitajad veel kättesaadavad, ent juulis oli Eestist väiksema tööstustoodangu langusega riike Euroopa Liidus vaid kolm.

Kui vaadata tootmismahtu tööstusharude lõikes, siis on avanev pilt küllalt eripalgeline. Positiivne on see, et vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale, olid suvekuud mitme tööstusharu jaoks lausa edukad. Näiteks elektroonikatööstus suutis perioodil juuni-august kasvatada aastases võrdluses tootmismahtu 11 protsenti, keemiatööstuse toodang suurenes samal ajal 7 protsenti, mööblitööstuses 5 protsenti ja puidutööstuses 3 protsenti. Negatiivse poole pealt olid mitu suurt tööstusharu aga ka suvel tugevas languses. Märkimist väärib näiteks 16-protsendine kukkumine haagiste jm sõiduvahendite tootmises, ehitusmaterjalide 15 protsenti vähenenud tootmismaht ja 10-protsendine langus metallitööstus.