Eesti Pank: kriis ohustab enim madalapalgalisi töökohti
29. september 2020, 09:37
Eeldusel, et koroonaviiruse tõttu kehtestatud piirangud jäävad nii Eestis kui ka mujal vähem rangeks kui kevadel, kujuneb Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi 2020. aasta majanduslanguseks 4 protsenti.
Seejuures 2021. aastal kasvaks majandus sel puhul prognoosi kohaselt 0,2 protsenti ning kasvu kiirenemist oleks oodata 2022. aastal, teatas keskpank.
Samas suve lõpus alanud uue viirusepuhangu ulatust ja sellega kaasnevat majanduslikku mõju on raske ette näha, mistõttu on Eesti Panga prognoosi järgi siiski tõenäoline, et majandus langeb sel aastal vahemikus 5,7 protsenti kuni 2,0 protsenti ning järgmisel aastal jääb sisemajanduse kogutoodangu (SKT) muutus 4,2-protsendise languse ja 4,5-protsendise kasvu vahele.
Majandus kosus pärast eriolukorra tõttu kehtestatud piirangute lõppemist märksa kiiremini, kui ettevõtted kevadiste küsitluste järgi keskpanga teatel ootasid. Suurt rolli mängis selles panga hinnangul riiklik töötasuhüvitis, mis toetas tööturgu ja inimeste sissetulekuid.
Ka pakkusid märkimisväärset leevendust pankade antud maksepuhkused. Eesti kui väga avatud majanduse jaoks oli Eesti Panga vaates soodne ka asjaolu, et Eesti peamised eksporditurud said märksa vähem kannatada, kui näitasid nende riikide prognoosid, ja eksporditurgude tagasilöök oli väiksem kui enamikus Euroopa riikides.
Keskpank nendib prognoosis, et koroonaviiruse kriis ohustab enim tööjõumahukaid harusid ja madalapalgalisi töökohti. Riiklikust töötasuhüvitisest ja ühest väiksemast majanduslangusest hoolimata oli hõive vähenemine Eestis esimesel poolaastal üks Euroopa riikide ulatuslikumaid.
Viiruse edasise leviku tõkestamiseks seatavad piirangud halvavad panga teatel kõige rohkem teenuste valdkondi. Kuna need on tööjõumahukad, võib tööpuudus Eesti paindliku tööturu tingimustes veelgi suureneda. Et tegemist on valdavalt keskmisest madalama palgaga ametikohtadega, nõuab see keskpanga vaates riigilt suurendatud tähelepanu, et riigi turvavõrk oleks töö kaotanud inimeste jaoks piisav.
Suure määramatuse tõttu on majanduse hea käekäigu huvides Eesti Panga hinnangul tähtis, et eelarvepoliitika oleks paindlik ja vähendaks ebakindlust. Kui viirusekriis taandub ja majanduskasvult kaovad takistused juba 2021. aastal, tuleks keskpanga teate kohaselt võtta suund aastaid kestnud struktuursest eelarvepuudujäägist väljumisele.
Eesti Panga praeguse prognoosi järgi võiks sihiks olla riigieelarve tulude ja kulude tasakaalu viimine aastaks 2023. Eelarve tasakaalu on võimalik saavutada erineval moel, piirates riigi kulutuste kasvu või suurendades maksutulusid.
Juhul kui viirusekriis süveneb ja annab majandusele järjekordse tagasilöögi, tuleks ajutiste ja hästi sihitud toetusmeetmetega jätkata kriisi mõjude leevendamist erasektoris seni, kuni see on vajalik, nihutades eelarve tasakaalu saavutamise kaugemale tulevikku.
Majanduse toetamise abisammud oleks keskpanga arvates mõistlik ennetavalt välja töötada, et vajaduse tekkides saaks neid kiiresti rakendada. Seetõttu võiks valitsus selgelt öelda, millal ja kuidas hakkab riik piirama tuge erasektorile ning mis peaks majanduses juhtuma, et seda tuge taas suurendada.
Selged ennetavad sõnumid vähendaksid Eesti Panga hinnangul üldist ebakindlust ning võimaldaksid erasektoril paremini oma tegevust plaanida, mis toetaks kokkuvõttes majanduse taastumist.