Netihiiglased võitlevad SOPAga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SOPA ehk netipiraatluse tõkestamise seadus annaks USA politseile ja autorikaitsele õiguse sulgeda veebilehti, kus rikutakse autoriõigusi. Paljude arvates rikuks see õigust sõnavabadusele, protestiks seaduse vastu ei ole hulk netilehti täna saadaval.
Protestiks on täna vähemalt 10 000 lehekülge lubanud, et ei ole täna kasutajatele saadaval või on nende esilehed mustad, kirjutab Wall Street Journal.
Teiste seas löövad aktsioonis kaasa Wikipedia, Google, Facebook, Twitter, Yahoo, E-Bay ja Linkedin. Ennekõike on seadus muusika- ja filmitööstuse huvides.
Samasuguseid plaane sepitsetakse aga ka siin pool Atlandi. 1. oktoobril allkirjastasid Tokyos kaheksa riiki, muuhulgas ka USA, Austraalia, Kanada, Jaapan võltsimisvastast võitlust käsitleva kaubanduslepingu (ACTA). Kolm läbirääkimistel osalejat (Euroopa Liit, Mehhiko ja Šveits) pole veel lepingule alla kirjutanud, kuid on taolist plaani kinnitanud.
«Kuigi piraatluse ja võltskaupade vastane võitlus tundub üllas, on tegemist võimaliku ohuga inimeste turvalisusele ja privaatsusele, sest lepe võib pikas plaanis anda õigused riiklikele asutustele oma kodanike e-kirjade sisu ja internetitegevust senisest palju enam jälgida. Leppe tulisemad vastased on siinkohal öelnud, et samamoodi võiks riik soovida postkontoris meie kirju ise avama hakata. Ilma mõjuva põhjuseta, loomulikult,» on märkinud Euroopa parlamendi saadik Indrek Tarand.
Euroopa parlamendis hakati Tarandi kinnitusel leppest kõnelema alles 2009.a lõpus, kuigi läbirääkimised ise algasid juba 2007.a. Sellega rikkus läbirääkimistel Euroopa Liitu esindanud Euroopa Komisjon otseselt Lissaboni lepingut, mille kohaselt on viimasel kohustus Euroopa Parlamenti kõikide rahvusvaheliste lepetega kursis hoida.
Eestis saab meelt avaldada leheküljel petitsioon.ee