Riikliku transpordi uus põhimõte – saastaja maksab

Taavi Aas Foto: Madis Veltman

Eesti uue transpordi ja liikuvuse 2021.–2035. aasta arengukava kohaselt hakkab riik pöörama enam tähelepanu "saastaja maksab" põhimõttele, muu hulgas maksustades kütuseid vastavalt nende eriheitele ja energiasisaldusele.

Ühtlasi on arengukava järgi tarvilik võtta kõikides transpordiliikides kasutusele madala süsinikusisaldusega kütused. Tulenevalt Euroopa Liidu seatud kliimaeesmärkidest on arengukavas seatud eesmärgiks vähendada 2035. aastaks transpordisektori kasvuhoonegaaside heidet 23–38 protsenti võrreldes 2018. aastaga, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM). 

Kava üldeesmärk on muuta transpordisüsteem jätkusuutlikumaks ja ohutumaks ning pöörata suuremat tähelepanu liikuvuse strateegilisse arendamisse. Arengukava loomiseks ja sisustamiseks korraldas ministeerium viimase 18 kuu jooksul üle Eesti kaasamisüritusi ning tellis Rahvusvaheliselt Transpordifoorumilt Eesti transpordisüsteemi väljakutsete tuvastamiseks uuringu. 

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles pressiteate vahendusel, et rohepüüdluste saavutamiseks on vajalik pikaajaline visioon. "Kuigi kogu maailm on nii tervise- kui ka majanduskriisis ning iga riik otsib võimalusi enda inimeste tervise kaitseks ning majanduse toetuseks, peame samal ajal pöörama tähelepanu ka meie pikaajalistele püüdlustele, eriti eelmisel nädalal avaldatud kliimateatise valguses," lisas Aas.

Transpordi ja liikuvuse tuleviku suuna loomisel lähtus ministeerium eesmärgist tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired, ligipääsetavad ja kestlikud liikumisvõimalused, võttes sealjuures arvesse nii kogukondade kui ka ettevõtete vajadusi.

Arengukava peamine fookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele 2050. aastaks.

Samas on kava koostamisel suureks suunaks ka liikuvus, teisisõnu ühistranspordi kasutamise inimestele lähemale toomine ja selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja ligipääsetavamaks muutmine läbi parema korralduse, planeerimise ja digitaliseerimise.

Samuti on kavas pöörata rohkem tähelepanu jalgrattaga ja jalgsi liikumisele, et läbi paremate liikumisvõimaluste kasvatada ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45–55 protsendini.

Üks tegevus ühistranspordi atraktiivsemaks muutmisel on näiteks ühtse piletisüsteemi loomine, mis on juba töös ja peaks ministeeriumi teatel mõne aasta pärast ka Harjumaal toimima hakkama. Tulevikus peaks olema võimalus seda laiendada kogu Eestile.

Taristuarenduses lähtub MKM terviklike transpordikoridoride loogikast ja kavandab taristut multimodaalselt, eelkõige juhindub ministeerium sõidukita liiklejate vajadustest. Tulevikus on sihiks vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena aastaks 2035. 

Eesmärk on vähendada ka elanikkonna kulusid sõiduautodele, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on ministeeriumi hinnangul ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas. Selle saavutamiseks on kavas pakkuda paremaid rongiühendusi, koostoimes kiire ja mugava kohaliku ühistranspordiga, näiteks kergrööbastranspordi ja bussiliiklusega.  

Järgmise 15 aasta jooksul on muu hulgas kavas tõsta ka raudtee kiiruseid, ohutust ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks Tallinnast Narva ühe tunni ja neljakümne viie minutiga ning Tartusse ühe tunni ja kolmekümne minutiga.

Ühtlasi tekib juurde rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga – Rail Baltic. Samuti on plaanis võtta kasutusele koostoimes ülejäänud raudteevõrguga vastavalt nõudlusele Rail Balticu trassile ettenähtud kohalikud peatused. 

Jätkuvalt on ministeeriumil kavas ehitada Tallinnast Narva, Tartu ja Pärnu suunduvad maanteed neljarajaliseks, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Jätkub ka riigi kruusateede asfalteerimine. 

Arengukava lisana loodi ka merendustranspordi kontseptsioon, kuna praegune 2014.–2020. aastate merenduspoliitika kava on samuti lõppemas. Kavas on muuta meretranspordisektorit konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga.

Samuti on kavas hoida Eesti lendudega ühendatuna, läbi uute lennundussektori ärisuundade, näiteks õhusõidukite hooldusettevõtluse arendamise.