Liit: riik võiks turismifirmadele maksud tagasi anda

BNS
Copy
Vihula mõis. EVEA soovitab turismisektori ettevõtetele maksud tagasi maksta. Turismivautšereid ta ei poolda, sest sügisel-talvel võidaksid sellest eelkõige spaad ja see oleks teiste ettevõtete suhtes ebaõiglane.
Vihula mõis. EVEA soovitab turismisektori ettevõtetele maksud tagasi maksta. Turismivautšereid ta ei poolda, sest sügisel-talvel võidaksid sellest eelkõige spaad ja see oleks teiste ettevõtete suhtes ebaõiglane. Foto: Arvet Mägi

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) pakub turismisektori toetuseks maksutagastust parema alternatiivina töötukassa töötasutoetuse meetmele ja siseturismi vautšerite jagamisele.

EVEA konsulteeris enamiku turismisektori organisatsioonidega, kes kinnitasid, et osaline maksutagastus eelmise kalendriaasta tasutud riigimaksude baasil on neile sobiv alternatiiv, teatas assotsiatsioon. 

Assotsiatsiooni hinnangul on praegu arutluse all oleval töötukassa töötasuhüvitisel ja vautšerimeetmel palju nõrku kohti, mis lõpptulemusena ei pruugi sektorit päästa. Seega pöördus EVEA valitsuse poole palvega kaaluda 2019. aasta osalist riigimaksude tagastamist.

EVEA presidendi Heiki Ritsi sõnul on assotsiatsioon ettevõtjate esindusorganisatsioon ja nad on kindlad, et töökohti saab säilitada vaid siis, kui säilivad tööandjad ehk ettevõtjad. «Olukorras, kus käibelangus on 60 protsenti, 80 protsenti ja rohkemgi, ei ole töötajatele makstav osaline palk piisav tugi tööandjate tegevuse jätkamiseks, eriti valdkondades, kus palgakulu ei ole domineeriv kuluartikkel,» selgitas Rits.

Ta lisas, et EVEA leiab, et riigi abi peab antud juhul olema paindlik, et ettevõtjad saaksid ise otsustada, kuidas nad seda kõige tulemuslikumalt kasutavad.

EVEA hinnangul jõuab töötasuhüvitis ainult väga piiratud hulga abivajajateni, kuna enamik hädasolevate valdkondade ettevõtteid ei kvalifitseeru sellele – põhjuseks töölepingu seadusest tulenevad juriidilised takistused, lisaks suutmatus maksta hüvitisele kvalifitseerumiseks nõutavat tööandja omaosalust töötasust.

Samuti leiab assotsiatsioon, et väikeettevõtted, kus 2019. aastal töötasid vaid juhatuse liikmed või kes kasutasid võlaõiguslikke töötegemise lepinguid, ei saanud taotleda toetust kevadel ning ei kvalifitseeru töötasu hüvitisele ka sel korral.

Lisaks kulutab töötasuhüvitis EVEA hinnangul suure osa töötukassa kevadise töötasuhüvitise maksmisega niigi napiks jäänud varudest ning see toob paratamatult kaasa eelmises majanduskriisis ettevõtjate poolt juba kogetud töötuskindlustusmakse määra tõstmise.

Täiendav maksukoormus on raskustes olevatele ettevõtetele EVEA teatel talumatu. Kuid samas peab assotsiatsioon hädavajalikuks, et töötukassal oleks piisavalt vahendeid, et panustada tõenäolise sügisese koondamislainega kaasnevate koondamishüvitiste, töötuskindlustushüvitiste, töötutoetuste ning kriisi ja majanduse struktuurimuutuste tõttu suure hulga töö kaotanute ümberõppe rahastamisse ka teistes majandussektorites.

Siseturismi vautšerite meetme mõju on EVEA hinnangul erinevatele turismisektori valdkondadele äärmiselt ebaühtlane – see ei ole assotsiatsiooni teatel rakendatav näiteks reisibüroodele, konverentsikorraldajatele, suveniirikaubandusele, turismiga seotud transpordile ehk see ei aita tervet sektorit ja külvab ebavõrdsust sektori sees.

«Isegi kui vautšerisüsteem käivituks juba oktoobris, on siseturismi hooaeg läbi ja siseturistide jaoks jäävad atraktiivseks vaid spaad. See aga tekitab toetuse väga ebaõiglase jaotuse nii valdkondade kui ka erinevate majutusettevõtete vahel,» märkis EVEA.

Assotsiatsiooni sõnul on oluline piirkondade võrdne kohtlemine ja riski ennetamine, et väikeettevõtja ei jääks suure kõrval tühjade kätega – praegused ettepanekud eelistavad kallima vautšeriga Tallinnat, mis tekitas suurt kriitikat väljaspool pealinna tegutsevate turismisettevõtete poolt.

EVEA teatel ei ole summa 40 kuni 60 eurot inimese kohta piisavalt motiveeriv ning tähendab kordades suuremat täiendavat omafinantseeringut selleks, et näiteks veeta nädalavahetus mõnes turismiettevõttes või sihtkohas.

Assotsiatsioon lisas, et seda võimekust paljudel peredel ei ole, eriti arvestades olukorraga tööturul ning seda, et enamik Eesti inimestest on oma puhkused juba pidanud ja vastavad reservid ära kulutanud – seetõttu tõenäoliselt jääb suur osa vautšeritest kasutamata ja plaanitud ressurss ei jõua sektori ettevõtjateni.

Assotsiatsiooni hinnangul on meede äärmiselt kallis – kui keskmine vautšeriväärtus oleks 50 eurot, siis kuluks kogu Eesti elanikkonna katmiseks ligi 66,5 miljonit eurot ning veelgi kallimaks läheks vautšerite jagamine lähiriikide turistidele.

«Kui riik näeb võimalust sellist summat turismisektorile suunata, siis palju efektiivsem ja õiglasem oleks seda teha pakutud maksude tagastuse vormis,» lisas EVEA. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles