Video ⟩ Eesti Pangas lahati rahapesuvastast võitlust

Eesti Pank.

FOTO: Joosep Pank

Eesti Pangas toimus seminar «Me peame rääkima rahapesust: tõhusam võitlus ja toimivad pangateenused», kus jagasid teadmisi ja kogemusi Erkki Koort, Veiko Tali, Kilvar Kessler, Maivi Ots, Peeter Raudsepp, Erki Kilu, Veronika Mets, Andre Nõmm ning Madis Müller. Arutelu juhib Ülo Kaasik.

Seminari esimeses osas keskenduti sellele, milline mõju on rahapesul Eesti julgeolekule, majanduspoliitikale ja Eesti finantsjärelevalvele.

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koorti sõnul võidakse Eesti kaudu pestud musta raha kasutada meie enda huvide ründamiseks: «Kas me rahastaksime teadlikult trollifarmi Peterburis või tegevusi, mille lõpptulemuseks on terroriakt Malis või Iraani raketirünnak meie sõdurite baasile Iraagis?» Lisaks tõi Koort esile, et e-riigina peab Eesti pöörama tähelepanu krüptorahaga toimuvale, sest rahapesu kasutamine riigi vastu hübriidründe elemendina on vägagi reaalne.

Rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ütles, et riik eraldab raha ja inimjõudu selleks, et viia rahapesu andmebüroo tegevus uuele tasemele. Tali sõnul on eesmärgiks luua avaliku ja erasektori koostöös tõhus ja tark rahapesu tõkestamise süsteem, mis oleks ka teistele riikidele eeskujuks. Tali lisas, et Eestil tuleb väga tõsiselt võtta järgmise aasta Moneyvali hindamiseks valmistumist: «See on rahvusvaheline hinnang meie rahandussüsteemi toimimisele ja mõjutab meid pikka aega.»

Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul tuleb rahapesu tõhusaks tõkestamiseks senisest enam  investeerida. «Finantsinspektsioonis oleme rahapesu tõkestamisel suurt tähelepanu pööranud nii inimeste kui ka protsesside arendamisele ning oleme selles valdkonnas kasutusele võtnud ka uudseid lahendusi,» ütles Kessler. «Oleme seda teinud oma seadusjärgsete ülesannete heaks täitmiseks. Sarnast lähenemist ootab inspektsioon ka pankadelt.»

Seminari teises osas räägiti sellest, kuidas karmistunud reeglite puhul hoida pangateenuseid ettevõtjatele rahuldaval tasemel ning mida saavad rahapesu tõkestamise ahela erinevad lülid selleks ära teha.

Eversheds-Sutherlandi juhtivpartneri Maivi Otsa sõnul on Eestis ettevõtjate probleemiks olnud ootamatud päringud seoses kasusaavate omanikega ja seda pikaajaliseks partneriks olnud panga poolt, mis on äärmuslikel juhtudel päädinud konto sulgemisega. Ots lisas, et riik on hiljuti muutnud kasusaavate omanike tuvastamise paindlikumaks, kuid selle edukas rakendamine nõuab pankade, nende klientide ja finantsinspektsiooni jätkuvat dialoogi.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimehe Peeter Raudsepa sõnul ootavad ettevõtjad kindlust. «Kui küsida, mis on oluline ettevõtjatele, siis on vastuseks kindlustunne,» leidis ta. «Meie ettevõtjad väärivad stabiilset ettevõtluskeskkonda, eriti tänases majanduslikus olukorras, mida iseloomustab määramatus. Igasugune ülereageerimine muudab äritegevuse oluliselt keerulisemaks ja kallimaks, mida ettevõtjad kindlasti ei soovi. Rahapesu tõkestamise meetmed ja regulatsioonid peavad olema arusaadavalt põhjendatud ja ootuspärased.»

Pangaliidu juhatuse esimees Erki Kilu tõi esile, et hea rahvusvaheline maine on panganduses väga tähtis, et tagada klientidele äritegevuseks vajalikud pangateenused: välis- ja kaardimaksed, investeerimis- ja finantseerimisteenused. „Pangad pingutavad täna selle nimel, kuid peavad kohanema muutuvate väljakutsetega ja tegema rohkem koostööd,« lisas Kilu.

Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspertkomitee Moneyvali programmijuht Veronika Mets lausus, et hea hinnang Moneyvali poolt aitaks suurendada finantskeskkonna usaldusväärsust, kuid halb hinnang võib mõjutada riigi mainet ja rahvusvahelist koostööd nii avalikus kui ka erasektoris.

«Riske läbi lõigata on lihtne, see ei ole suur kunst. Suurem kunst on neid juhtida. Üksnes riskide läbilõikamine genereerib riskijuhtimise organisatsioonis oskamatust. Rahapesu maailm januneb just uute oskuste järele,» ütles Finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.

Seminari ajakava

9.30 Moderaatori tervitussõnad. Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident

9.35 Avakõne. Madis Müller, Eesti Panga president

9.45–10.45 Avasessioon: Eesti kui osa rahvusvahelisest rahapesu tõkestamise süsteemist

9.45 Erkki Koort, Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja: Rahapesu tagajärjed riigi julgeoleku ja majanduspoliitilisest vaatest

10.00 Veiko Tali, Rahandusministeeriumi kantsler: Eesti riigi lähiaastate kava rahapesu tõkestamiseks

10.15 Kilvar Kessler, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees: Kriisi karastus – muutused Eesti pangandusturul ja finantsjärelevalves

10.30 Küsimused-vastused

11.00–12.30 Paneelarutelu: Kas ja kuidas toetab rahapesu tõhus tõkestamine Eesti ettevõtluskeskkonda?

Maivi Ots, Eversheds-Sutherlandi juhtivpartner: Ettevõtjate probleemid karmistunud reeglitest

Peeter Raudsepp, EASi juhatuse liige: Rahapesu tõkestamise mõju ärikeskkonnale

Erki Kilu, Pangaliidu/LHV juhatuse esimees: Milliseid samme on astunud pangad ja pangaliit rahapesu efektiivsemaks tõkestamiseks

Veronika Mets, Moneyvali programmijuht: Miks on riigi jaoks oluline mitte sattuda «halli nimekirja»

Andre Nõmm, Finantsinspektsiooni juhatuse liige: Uudsed lahendused RegTech ja SupTech ettevõtjate jaoks

12.30–13.00 Küsimused-vastused

Tagasi üles
Back