Kriisi põhi läbitud? SEB maksepuhkuste arv on kõvasti vähenenud

Kokku on hetkel maksepuhkusel ligi 1600 SEB panga era- ja äriklienti. Koroonakriisiga pole kasvanud pangale võlgu olevate klientide osakaal ning eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on see isegi mõnevõrra kahanenud.

FOTO: Kaupo Kalda

Suvega on SEB era- ja äriklientide vormistatud maksepuhkuste arv kahanenud 40 protsendi võrra; suve lõpus esitatud uute maksepuhkuste taotluste arv on panga hinnangul samuti jäänud võrdlemisi madalale tasemele.

78 protsenti eraklientide maksepuhkustest moodustavad SEB teatel eluasemelaenud, 22 protsenti tarbimislaenud ja liising. Lisaks eluasemelaenule, liisingule ja tarbimislaenule oli SEBs võimalik taotleda maksepuhkust ka õppelaenule ja krediitkaardile, kuid need maksepuhkused on panga kinnitusel jäänud pigem üksikjuhtumiteks.

Põhiline maksepuhkuste taotlemise periood langes eriolukorra ajale ning põhjused olid seotud koroonaviirusest tingitud ebakindlusega, eriolukorrast lähtuvate piirangute ja majanduselu ümberkorraldamisega.

«Näeme, et suvi mõjus klientidele üldiselt positiivselt, seni on kindlus tuleviku suhtes järk-järgult taastuma hakanud. Enamik meie pangas varem sõlmitud maksepuhkustest lõppes kokkulepitud perioodi saabumisel ning kliendid ei ole pidanud vajalikuks neid pikendada,» selgitas SEB juhatuse liige Ainar Leppänen pressiteates.

Ta lisas, et märgatavaks kujunes ka see osa klientidest, kes avaldas soovi varem laenu põhiosa tagastamise juurde naasta, sest nende rahaline olukord oli taastunud.

Kokku on hetkel maksepuhkusel ligi 1600 panga era- ja äriklienti. Koroonakriisiga pole kasvanud pangale võlgu olevate klientide osakaal ning eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on see isegi mõnevõrra kahanenud.

Leppäneni sõnul osutus maksevõime taastumisel ja esimesest majandusšokist üle saamisel oluliseks riigi ja pankade kiire reageerimine, aga samuti inimeste endi ja ettevõtete finantsteadlikkus ja hoolas käitumine.

Samas on tema vaates selge, et olud on alles teel normaliseerumise poole ning mitmes sektoris – majutus, hotellindus, toitlustus, turismindus ja nendega vahetult seotud tegevusalad – on ebakindlus pigem suurenenud, mistõttu pole veel põhjust olla liiga optimistlik.

«Tervisekriis ja sellega mitmes sektoris seotud käibe- ja kasumilangus pöörduvad, kui viirusele leitakse lõpuks lahendus, kuid hakkama tuleb saada ka enne seda. Kriisidega toimetuleku üks võtmesõna on alati koostöö, nii inimestevaheline, sektoriteülene kui ka avaliku ja erasektori vaheline, loodame, et see jätkub ja paraneb edaspidi veelgi,» kommenteeris Leppänen.

Eesti pankade vahel kokku lepitud ühtsest maksepuhkuste korrast lähtuvalt saab endiselt maksepuhkust taotleda nii ettevõtete laenude, eluasemelaenude, liisingu kui ka tarbimisfinantseerimise lepingute puhul.

Maksepuhkuse pikkus on eluasemelaenude puhul kuni 12 kuud, liisingu ja tarbimislaenude puhul kuni 6 kuud. Ettevõtted või ettevõtete grupid, kel on ühes pangas krediidilimiit kokku alla 5 miljoni euro, saavad laenudele põhiosa maksepuhkust kuni 6 kuuks.

Maksepuhkuste kord kehtib laenulepingutele, mis on sõlmitud enne 12. märtsi, ja selle alusel saab maksepuhkust taotleda selle aasta 29. septembrini.

Maksepuhkust saavad taotleda kliendid, kellel polnud enne maksepuhkuste korra kohaldamist probleeme laenu tasumisega. Maksepuhkuse võtmine ei mõjuta kliendi krediidiajalugu ega laenuvõimet praegu ega ka tulevikus.

Tagasi üles
Back