Madis Müller: kui riik elab üle jõu, jääme kõik vaesemaks

Eesti Panga president Madis Müller.

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul ei ole riigi majanduse toimimise säilitamine laenurahadega mõistlik ja pikaajaline vaade rahanduspoliitikas peab olema selge. «Laenud tuleb muidugi kunagi ka tagasi maksta. Samuti on mõistlik laenuvõimet säilitada ka tulevaste kriiside jaoks,» kirjutas ta. 

«Eesti Panga soovitused riigieelarve teemal on alati lähtunud samast loogikast – heal ajal tasub olla kokkuhoidlik, et raskel ajal saaks lisakulutustega majandust toetada. Praegu on kriis ja mõistlik majandust toetada,» kirjutas keskpanga juht sotsiaalmeedias.

Ta lisab, et majanduseksperdid on ühel meelel, et 2020 ja ka 2021 vajab majandus tuge riigi lisakulutuste näol, sest kriisi mõjud ei kao hetkega. Tegu on siiski ajutiste kulutustega, mis majanduse taastudes pole enam vajalikud, näiteks töötutoetused või KredExi käendused.

«Ebakindlust on samas palju ja raske on kindlalt prognoosida, kas Eesti majandus taastub 2022 või pisut hiljem,» kirjutas ta ja lisas, et pikaajaline vaade riigi rahanduses peab olema selge. Kui majandus kahe aasta pärast taastub, pole Mülleri sõnul enam vaja kriisiaegseid ajutisi toetusi ega lisakulutuste tegemist. 

Eelarvet koostades ei peaks tema silmis lähtekohaks ega võrdluspunktiks olema tänavune erakordne kulutuste tase. Samuti ei nõua eelarve tasakaalustamine kärpeid, võrreldes kriisieelse kulutuste tasemega.

«Olulist lisahoogu saavad riigieelarve ja Eesti majandus ELi fondidest, sh lähiaastatel täiendavalt ka uuest nn ELi majanduse taaskäivitamise fondist. Vastavalt väiksem peaks olema surve riigi kulutusi ja investeeringuid katta laenurahaga,» usub ta. 

«Tõsi, et majanduse taastudes eelarve tasakaalu viimine võimaldab kriisi järel üsna tagasihoidlikku kulutuste kasvu. See on nii, kuna kulutused olid majanduse seisu ja tulusid arvestades liiga kõrged juba 2016–2019,» meenutas ta, ent lisas, et see ei tähenda, et mõistliku tasakaalu poole püüdlema ei peaks. 

«Mõistagi ei ole tark riigil planeerida püsivalt suuremaid kulutusi, kui laekub riigieelarvesse maksu- jm tulusid. See tähendaks püsivate kulude tegemiseks raha laenamist ja pidevat laenukoormuse kasvu, mis ei ole pikaajaliselt vastutustundlik strateegia. Riigi poolt pidev üle jõu elamine teeb meid kõiki lõpuks vaesemaks – hinnad tõusevad kiiremini, Eesti ettevõtetel on kõrgemate hindade tõttu raskem eksportida, sest me tooted ja teenused on kallimad ja lõpuks satuvad ohtu töökohad ja kestlik palgakasv,» kirjutas Müller. 

«Valimistel toetuse saanud poliitikud peavadki otsustama, kuhu riigi raha kulutada, sest inimesed on neile selleks loa andnud. Soovides kulutuste taset püsivalt tõsta, saab seda teha, suurendades riigi (maksu)tulusid või kärpides vähemoluliseks peetavaid seniseid muid kulutusi,» meenutab ta. 

Tagasi üles
Back