Uuring: Eestis on Baltimaade madalaim tööpuudus

Töötukassa Viljandimaa osakond

FOTO: Elmo Riig

Ria.com Marketplaces OÜ analüütikud uurisid tööturgusid nii Baltimaades, Valgevenes kui ka Ukrainas saamaks teada, kuidas on need muutunud aastakümnega ja millist mõju on avaldanud koroona – selgus, et Eesti tööpuudus on vaadeldud regiooni madalaim.

Veel kümne aasta eest, pärast 2000ndate lõpu ülemaailmset majanduskriisi oli töötuse määr Eestis kõrge, nagu ka teistes Baltimaades. Statistikaameti andmetel oli siis töövõimeliste 15–74-aastaste seas töötuid 16,7 protsenti. Kümne aastaga on olukord muutunud ja eelmise aasta lõpus oli töötuid vaid 4,4 protsenti. Paraku muutis seda seisu koroona, mis kahjustas hotelli- ja restoraniäri ning viis töötajate koondamisteni. Sellepärast oli juuli lõpuks töötuse määr kasvanud 7,1 protsendile, mis teeb väikse riigi peale ligi 50 000 inimest.

Võrreldes 5. jaanuariga 2020 on tööhõive põllumajanduse ja metsanduse vallas kasvanud 14,1 protsendi ning finants- ja kindlustusvaldkonnas 2,5 protsendi võrra. Maha ei jää ka IT, kus tööhõive kasvas 1,1 protsenti. Eesti ettevõtte Ria.com Marketplaces juhatuse esimehe Artem Umanetsi sõnul on paljud IT-firmad suutnud karantiini mitte ainult üle elada, vaid ka edasi areneda.

«Koroonaviiruse epideemia sundis mõnesid IT-ettevõtteid osa töötajaid koondama, kuid paljud elasid viiruse kaotusteta üle,» ütles Umamets. «Näiteks meie korraldasime töö ümber ja viisime osa töötajaid kaugtööle. Sättisime kogu tööprotsessi nii, et Ria.com Marketplacesi tänavune kahe esimese kvartali käive kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 53 protsenti.»

Umametsi meelest peaks Eesti riik panema rõhku IT-spetsialistide riiki meelitamisele. «Infotehnoloogia kasvab kiiremini kui teised majandusharud ning toob juba eelarvesse palju raha,» ütles ta. «Näiteks Eesti IKT-sektor moodustab vähem kui seitse protsenti majandusest, kuid 2019. aastal tõi see 28 protsenti majanduskasvust. Põllumajandus sellist raha sisse ei too.»

Lätis oli 2010. aastal töötuse määr 19,5 protsenti, mis tähendab, et peaaegu iga viies oli töötu. Kümne aastaga muutus olukord kardinaalselt ning eelmise aasta lõpus oli töötuid 6,3 protsenti ehk 61 000 inimest.

Muidugi kahjustas epideemia majandust ning Eurostati andmetel oli tänavu juuni lõpus töötuse määr Lätis juba 10,1 protsenti – samal tasemel nagu kuus aastat tagasi. Valdavalt jäid töökohata turismi, kultuuri, meelelahutuse ja reisijateveo valdkonnas tegutsenud inimesed. Riikliku tööhõiveameti sõnul kavatseb Läti suurendada töötutele mõeldud kaugõppekursuste arvu ning prioriteet on nimelt IT-kursustel.

Lätis on juba kaua näha IT-spetsialistide juurdevoolu, mis on eriti suurenenud viimase paari aastaga.

Leedu olukord sarnaneb teistele Baltimaadele. Kui 2010. aastal oli töötuse määr 17,8 protsenti, siis eelmise aasta lõpuks oli see kahanenud 6,3 protsendile. Eurostati andmetel kasvas töötuse määr juuni lõpuks 9,4 protsendini. Tööbüroo andmetel oli see selle aasta 1. augustiks juba 12,1 protsenti. Riigis oli 221 000 registreeritud töötut ehk 83 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal.

Valgevene tööministeeriumi andmetel oli sealne töötuse määr tänavu esimeses kvartalis 0,2 protsenti, kuid Belstati andmetel 4,1 protsenti. Ametlikke teise kvartali andmeid veel pole. Ainsad selle aasta 1. augusti andmed puudutavad tööhõivet Valgevene pealinnas Minskis, kus linnavalitsuse töökomitee väidab, et töötuse määr pealinnas on 0,1 protsenti. Arvel on 1038 inimest.

Töötuse määr Ukrainas on viimaste aastatega kasvanud ja püsib põhimõtteliselt samal tasemel kui 10 aastat tagasi. Kui eelmisel aastal oli töötuse määr 7,3 protsenti, siis riikliku statistikaameti andmetel oli see augusti alguseks tõusnud 9,6 protsendile. Augusti alguses oli Ukrainas 502 000 töötut, kuigi mitteametlikel andmetel võib töötuse määr olla ligi 14 protsenti. IMF aga prognoosib, et sellel aastal on töötuse määr Ukrainas 12,6 protsenti.

Tagasi üles
Back