Suure kurbusega tuleb tunnistada, et Eric Cantona flirt Prantsuse presidendivalimistega võis olla vaid trikk.
«Cantona presidendiks!» oli petekas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Endise jalgpallitähe poolt ajalehele läkitatud kiri, milles mees palus rahvalt Elysée paleesse pürgimiseks vajalikke 500 allkirja, on osutunud pelgalt PR-nipiks, tõmbamaks tähelepanu ühele heategevale elamuehituskavale.
Tõsi: Cantona ei pruugi kõrgele ametikohale päris hästi sobida, olles praktiliselt sama kuulus fännile jalaga virutamise kui pallimängu poolest. Nii et poliitikule paslikku meelerahu justkui ei piisa.
Ka jalkamehe väljendusviis kipub jääma arusaamatuks, kuigi paneb mõtlema. Kord vaigistas Cantona pressikonverentsi järgmise tähelepanekuga: «Eks kajakad lenda traaleri taga ikka lootuses, et sealt loobitakse merre mõni sardiin.»
Kuid loomulikult oleks ta elavdanud valimisi, mis tõotavad tulla üksluised. Ei saa ju pidada igavaks inimest, kes vastab palvele end paari sõnaga kokku võtta nii: «Spordikala suur seks.»
Kuigi prantslastel on Cantona eemalejäämise tõttu kindlasti lõbu vähem, tuleb see talle endale küllap kasuks.
On ju paljud spordimehed poliitikasse kippudes naerualuseks sattunud.
Kunagine aasta jalgpallur George Weah pidi Libeeria presidendiks kandideerides kogema sügavat alandust, kui ilmsiks sai tõsiasi, et ta oli väitnud end omavat spordijuhtimise kraadi Londoni Parkwoodi «ülikoolist»*.
Parim, mida loota võiks, on auväärne ja märkamatu alamkoja lihtliikme koht – nagu see, kus finišeerus liberaalist Briti olümpiasprinter Menzies Campbell.
Pärast jalgpallikarjääri on Cantonal niigi õnnestunud end edukalt näitlejaks ja mõtlejaks ümber kujundada. Poliitikupõli labastanuks seda kaalukat tegelast.
Parem olla Old Traffordi kuningas, kui lihtsalt mingisugune président. Vive le roi!
____
*akrediteerimata diplomivabrik Suurbritannias
Copyright The Financial Times Limited 2012