Aas tahab Euroopa Liidu otsuse vastu kohtusse minna
«Pihta saaks Eesti autovedajad»

Majandusminister Taavi Aas.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees/Eesti Meedia

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasale ei meeldi peagi jõustuv Euroopa Liikuvuspakett, mis teeks tema hinnangul karuteene Eesti autoveofirmadele. Seetõttu kaalub ta tõsiselt koos kaheksa teise liikmesriigiga kohtusse pöördumist. 

«Olenemata meie ja kaheksa teise riigi pingutustest, võeti liikuvuspakett vastu kujul, mis läheb vastuollu Euroopa siseturu põhimõtetega ja on enda loomult protektsionism. Paraku on selle paketiga meie autoveo-ettevõtjatel tulevikus keerulisem Euroopas konkureerida. Vastuvõetud pakett on ka meie kliimaeesmärke silmas pidades täiesti arusaamatu. Poola ja mitmed teised riigid on juba varasemalt lubanud võtta ette kohtutee, nüüd peame ka meie neid võimalusi valitsuses arutama,» ütles Aas.

Mida siis 21. augustist jõustuv liikuvuspakett kaasa toob? Näiteks peavad Euroopa veoettevõtted edaspidi tagama, et rahvusvahelisi vedusid tegevad juhid saavad regulaarselt, vähemalt iga nelja nädala tagant, veeta puhkeperioode kodus või ettevõtte liikmesriigi tugipunktis.

Konkreetsemaks muutub ka regulaarse iganädalase puhkeaja kabiinis kasutamise keeld ja lisandub veoettevõttele kohustus tasuda sõidukijuhi majutuskulud. Eritingimustel on lubatud parvlaeva või rongiga veetava sõidukijuhil katkestada ka iganädalast puhkeaega. Ühtlasi täpsustuvad maanteetranspordis kaasnevate erakorraliste tõrgete korral käitumisreegleid, millega muudetakse rahvusvaheliselt veolt koju naasva autojuhi sõiduaja arvestust paindlikumaks.

18 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hakkavad välislähetustel kehtima uued sõidukijuhtide lähetamise nõuded, sealhulgas lähetuse sihtriigis kehtestatud töötasu maksmise kohustus. Uued lähetamise normid kohalduvad nii kabotaažvedudele kui rahvusvahelistele vedudele, väljaarvatud transiitvedudele, kahepoolsetele vedudele ning kahepoolsetele vedudele, mille raames toimub kaks täiendavat peale- või mahalaadimist marsruudile jäävates riikides.

Sama üleminekuperioodi möödumisel kohalduvad mitmed uued nõuded ka autoveo-ettevõtjale, kes peab tagama rahvusvahelisel autoveol kasutatava mootorsõiduki vähemalt iga 8 nädala tagant koduriiki tagasipöördumise.

«Iga 8 nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveo-ettevõtjale aastas potentsiaalselt 6 tühjalt tagasisõitu Eestisse, mis lisaks kaasnevale keskkonna koormusele toob kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda kajastub kõrgemates teenuste ja kaupade hindades. Tegemist on sisus geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid, peame seda diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide ettevõtjate suhtes,» lisas Aas. Eesti ja mitmed teised Euroopa Liidu äärealade liikmesriigid olid küll selle nõude kehtestamise vastu, kuid Euroopa Parlamendis hääletati suurte häälteenamusega selle poolt.

Tagasi üles