Eesti pangad jäid aasta alguses kriisist puutumata
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
21. juuli 2020, 15:27
/nginx/o/2019/01/04/11695564t1h599d.jpg)
Finantsinspektsiooni (FI) teatel ei mõjutanud Covid-19 kriis esimeses kvartalis oluliselt Eesti pangandussektori näitajaid.
Laenukasv esimeses kvartalis aeglustus, kuigi majapidamiste huvi eluasemelaenude ja tarbimislaenude vastu oli ka aasta esimesel kolmel kuul veel suhteliselt kõrge. Kiire laenukasv puudutas kõige enam väiksemaid panku, selgus FI pangandussektori esimese kvartali ülevaatest.
Laenukasvu vedasid majapidamised
Pangandussektori laenude aastakasvu tempo ulatus esimeses kvartalis 0,9 protsendini võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kasv sisaldas ka Luminori Läti ja Leedu filiaale, ilma milleta oleks laenujäägi kasv olnud 5,7 protsenti.
Eesti pangandussektori laenujääk kasvas võrreldes lõppenud aasta neljanda kvartaliga 0,5 protsenti. Laenukasvu vedasid majapidamised, kelle huvi eluasemelaenude järele püsis suur.
Mittefinantsettevõtete, sealhulgas riigiettevõtete laenumaht kasvas aastaga ühe protsendi võrra, ainult riigiettevõtete laenumaht kasvas seejuures 21 protsenti. Erasektori ettevõtete laenujääk aga hoopis kahanes 0,5 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
Hoiuste mahu kiire kasv esimeses kvartalis jätkus. Hoiused kasvasid 12 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja ühe protsendi võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga. Laenukasvust kiirem hoiuste kasv langetas laenu-hoiuste suhtarvu eelnenud kvartali 101 protsendilt 97 protsendile, mis on madalaim näitaja alates 2002. aastast.
Rohkem viivises laene
Mittetöötavate laenude osakaal moodustas sarnaselt eelmise aasta neljanda kvartaliga konsolideeritud tasemel 1,6 protsenti kõikidest laenudest. Suurema mittetöötavate laenude osakaaluga laenujäägist paistsid silma eraisikute tarbimislaenudele keskenduvad pangad.
Üle 90 päeva viivises olnud laenude puhul oli aga märgata kvaliteedi halvenemist – esimese kvartali lõpuks oli selliseid laene 0,8 protsenti pangandussektori laenumahust. Neljanda kvartali lõpus oli sama näitaja 0,75 protsenti. Teisalt oli pikaajaliste viivislaenude osakaal esimese kvartali lõpus siiski madalam kui aasta tagasi ehk 0,93 protsenti.
Koroonakriis Eesti pangandussektorit esimeses kvartalis oluliselt ei mõjutanud ning pankade likviidsus oli jätkuvalt hea. Märtsi lõpus täitsid kõik pangad kehtestatud likviidsuskattenõuet (LCR) varuga, sektori keskmine LCR näitaja ületas miinimumtaset 1,4-kordselt.
Eesti pankade eripäraks suurem krediidirisk
Pangandussektor teenis esimeses kvartalis soolo arvestuses puhaskasumit 109 miljonit eurot, mida on 35 miljonit rohkem kui eelmises kvartalis ja 24 miljonit rohkem kui aasta varem. Suuremat tulu teenis pangandussektor peamiselt tänu dividendidele ning intressi- ja teenustasude väiksematele kuludele.
Pankade kasumlikkus püsis FI hinnangul hea. Omakapitali tootlus (ROE) oli 9,2 protsenti, Euroopa Liidu keskmine näitaja oli samal ajal 6 protsenti. ROE näitab, kui palju teenib pangandus tulu aktsionäride investeeringult.
Eesti ja Euroopa Liidu pangandussektori varade struktuuris paistav silma eluasemelaenude ja kauplemisvarade osakaalu erinevus, selgub Euroopa Keskpanga andmetest.
Kui Eesti pangandussektori varadest moodustavad 2019. aasta andmete järgi eluasemelaenud 29 protsenti, siis Euroopa Liidus 15 protsenti. Samal ajal on Euroopa Liidu pankadel kauplemisvarasid ja derivatiive kokku 18 protsenti varadest, Eesti pankadel aga keskmiselt vaid 0,4 protsenti varadest.
Eesti pangad võtavad seega rohkem krediidiriski ja Euroopa Liidu pangad tururiski. Oluliselt erineb ka raha ja nõuete osakaal keskpangas – Eesti pankadel on neid keskmiselt 16 protsenti ja Euroopa Liidu pankadel keskmiselt 7 protsenti ning see viitab Eesti pangandussektori varade madalamale riskitasemele võrreldes Euroopa Liidu pankadega.