Välisinvesteeringute taustakontrolli olemus ei ole päris selge

Brita-Maria Alas
Copy
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnike esimene tööpäev Superministeeriumis, 2017. Fotol olevad naisterahvad ei ole artikliga seotud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ametnike esimene tööpäev Superministeeriumis, 2017. Fotol olevad naisterahvad ei ole artikliga seotud. Foto: Erik Prozes / Postimees

Kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium pakkus kevade lõpus välja idee välisinvesteeringute taustakontrolliks, olid kõik ministeeriumid sellega üldiselt nõus. Täpsustamist vajaks veel näiteks taustakontrolli põhjus ise ja olulise ettevõtte profiil, vahendas ERR

Justiitsminister Raivo Aegi sõnul oleks vaja täpsustada, kui tihti on Eestile välisriigi poolt või väliskapitali vahendusel majanduslikku survet avaldatud: «Kas tegemist on praktilise probleemiga või teoreetilise konstruktsiooniga?» küsis ta. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Margus Pae sõnul on näited tegelikult olemas. «Et meil ei juhtuks olukorda, kus ühiskonna toimimise jaoks olulised teenused võiksid ühel hetkel olla sellise väliskapitali kontrolli all, mille tegelikku tausta ja motiive me ei tea» selgitas ta taustakontrolli peamist põhjust. 

Rahandusminister Martin Helme leidis, et olulise ettevõtte profiil tuleb täpsemalt paika seada, välisminister Urmas Reinsalu silmis tuleb piirangutega ettevaatlik olla ja lähtuda Euroopa Liidu kapitali vaba liikumise põhimõttest. 

«No kavatsus on ikkagi võtta laiem pilt ette, et otsustusprotsessis ja menetluses oleks kaasatud kõik vajalikud osapooled, kellel on kasutada erinevat informatsiooni, et kogu see pilt nii-öelda üle välja kokku panna,» kommenteeris välisinvesteeringute nõunik. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles