VKG omanikud võtsid paarkümmend miljonit omanikutulu

Viru Keemia Grupi õlitehas Petroter III.

FOTO: Remo Tõnismäe

Viru Keemia Grupi omanikud võtsid dividendide ja aktsiate tagasiostuga ettevõttest paarikümne miljoni euro jagu omanikutulu.

Möödunud aastal maksis VKG dividende 3,2 miljonit eurot ning tänavu 13. märtsil veel 8 miljonit eurot, selgub tööstuskontserni majandusaasta aruandest.

Lisaks sellele võtsid aktsionärid eelmise aasta lõpus vastu otsuse, millega ostetakse aasta jooksul tagasi kuni kümme protsenti oma aktsiatest. Omaaktsiate ostule kulus firmal pisut üle 12,1 miljoni euro.

VKG tegelikud kasusaajad on krediidiinfo andmetel Priit Piilmann (38,13 protsenti), Margus Kangro (24,98 protsenti), Ants Laos (19,14 protsenti) ja Elar Sarapuu (15,75 protsenti).

Viru Keemia Grupile oli möödunud aasta edukas, konsolideeritud müügitulu kasvas ligi 23 protsenti, 256,8 miljoni euroni ning puhaskasum kerkis aastaga kolmandiku võrra, 26,9 miljonilt eurolt 35,7 miljoni euroni.

2019. aastal töödeldi ümber 5 miljonit tonni põlevkivi, millest toodeti maailmatuurule 659 000 tonni õli- ja fenooltooteid. Põlevkivigaasist toodeti lisaks 1 teravatt-tund energiat elektri-, kaugkütte- ja tööstusliku auru tarbijatele.

Kütteõli keskmine hind oli möödunud aastal 348 eurot tonn ehk 2 protsenti kõrgem kui aasta varem. Selle põhjuseks ühelt poolt dollari tugevnemine ja teiselt poolt tänavu jõustunud merekütuste direktiiv, mis tõi kaasa 1-protsendilise kütteõli nõudluse ja hinna kasvu juba möödunud aasta lõpus.

Eesti põlevkiviõlitootmise tuleviku seisukohast kõige olulisim sündmus oli detsembris 2019 vastu võetud Euroopa roheline kokkulepe (European Green Deal), kus Euroopa Komisjon fikseeris suuna saavutada Euroopas aastaks 2050 süsinikuneutraalsus, märgib juhatus aruandes.

«Roheline kokkulepe, mida toetas ka Eesti, on visioonidokument ilma selge plaanita ja mõjuanalüüsita. Alles aastatel 2020–2023 vastuvõetavad rakendusaktid määravad põlevkiviõli tootmise regulatiivse keskkonna aastani 2030. Antud regulatiivne määramatus avaldab kahtlemata mõju pikaajaliste investeerimisotsuste tegemisel. Lähitulevikus on Eesti riigi suureks väljakutseks sõnastada enda ootused põlevkiviõlitootmise jätkumise ajalise perspektiivi osas ning anda investeerimiseks vajalik õiguskindlus,» seisab aruandes.

Juhatuse esimees Ahti Asmann märgib, et maailma räsiva koroonaviiruse mõju tulevikule on tõenäoliselt suurem kui me arvata oskame. «Kriisi poolt saavad testitud nii regulatsioonid, majandussektorid kui ühiskonna väärtushinnangud. 2019. aasta järel siseneb Viru Keemia Grupp sellisesse muutuvasse maailma tugevamana kui kunagi varem.»

Viru Keemia Grupis töötas möödunud aastal 1792 inimest, kelle palgakulu oli kokku 37,3 miljonit eurot. Keskmiseks kuiseks brutotöötasuks teeb see 1732 eurot, aasta varem oli see 1613 eurot.

Tagasi üles