Europarlament: energia salvestamine peab kasvama kuus korda
10. juuli 2020, 15:31
Euroopa Parlament (EP) võttis kolmapäeval vastu energia salvestamise strateegiat käsitleva raporti, mille järgi peab EL kliimaneutraalsuse saavutamiseks suutma salvestada kuus korda enam energiat kui täna.
«Energia salvestamine on oluline, et minna üle taastuvenergial põhinevale vähese süsihappegaasi heitega majandusele. Kuna tuule- ja päikeseenergiast toodetud elekter ei ole alati vajalikus koguses kättesaadav, peame hakkama energiat rohkem salvestama,» ütles parlamendiliige Claudia Gamon pressiteates.
«Lisaks juba olemasolevale hästi töötavale tehnoloogiale, nagu pumpelektrijaamad, saavad tulevikus väga oluliseks ka muud lahendused, nagu uued akutehnoloogiad, soojuse salvestamine ja saastevaba vesinik. EL peab need tegema turul kättesaadavaks, et tagada eurooplastele pidev energiavarustus,» lisas ta.
Parlament kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles lõpetama energia salvestamise projektide topeltmaksustamise ja parandama EL-i võrgueeskirju. Parlamendiliikmed leiavad, et muuta tuleks ka üleeuroopaliste energiavõrkudega seotud abikõlblikkuse kriteeriume, et soodustada energiasalvestusseadmete arendamist.
Liikmed juhivad tähelepanu taastuvenergiast toodetud vesiniku ehk saastevaba vesiniku potentsiaalile ja kutsuvad komisjoni üles jätkama vesinikupõhise majanduse arendamisega seotud teadus- ja arendustegevuse toetamist.
Parlamendiliikmete sõnul aitaksid toetusmeetmed vähendada saastevaba vesiniku kulusid ja muudaksid selle majanduslikult tasuvaks. Samuti peaks komisjon analüüsima, kas gaasitaristu moderniseerimine võimaldab kasutada seda tulevikus vesiniku transportimiseks, kuna maagaasi kasutamist hakatakse järk-järgult vähendama.
Praegu impordib EL suure osa vajalikust toorainest riikidest, kus kaevandamine kahjustatab keskkonda. Seda olukorda aitaks muuta kasutatud akude ringlussevõtmise tõhustamine, toorainete kaevandamine keskkonda säästval viisil ja võimaluse korral EL-is.
Roheleppe ja Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkideni jõudmiseks peab Euroopa energiasüsteem saavutama süsiniku-neutraalsuse hiljemalt aastaks 2050.
Kuigi selle saavutamisele aitavad kõige paremini kaasa taastuvad energiaallikad, ei ole need alati kättesaadavad, kuna päikesest ja tuulest saadava energia kogus sõltub nii ajahetkest, aastaajast kui ka ilmast.
Kuna üha rohkem kasutatakse muutlikke taastuvenergiaallikaid, suureneb ka energia salvestamise osatähtsus.