Vitsur leidis sünges ekspordistatistikas ühe helge momendi
10. juuli 2020, 13:15
Presidendi majandusnõunik Heido Vitsur ütles statistikaameti impordi ja ekspordi statistikat kommenteerides, et langus on laiapõhjaline ja Eestil läheb riikide võrdluses keskmisest mõnevõrra halvemini.
Statistikaameti andmetel tabas tänavu mais Eesti eksporti viimase kümne aasta suurim langus, kui kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga vähenes 25 protsenti ja import 24 protsenti. Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2 protsenti ja import jäi samale tasemele.
«Maailma Kaubandusorganisatsiooni prognoosi kohaselt väheneb sellel aastal kaubanduse maht maailmas 13 kuni 32 protsenti. Eesti oma viie kuu 10 protsendi ja maikuu 25 protsendiga mahub päris kenasti prognoositavatesse piiridesse,» ütles Vitsur BNSile.
«Kuid maikuu 25 protsenti vaadates kuulume arvatavasti ikkagi nende riikide hulka, kellel keskmiselt või keskmisest mõnevõrra halvemini läheb,» nentis ta.
Majandusnõuniku sõnul on langus laiapõhjaline ja just selline nagu tootjad juba märtsis prognoosisid.
«Siiski on kogu selle languse juures üks helgem koht. Nimelt optika, mõõte ja täppisinstrumentide grupp. Tundub, et kõrgtehnoloogilistel toodetel jätkub turgu ka kriisi tingimustes,» märkis Vitsur.
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul Eesti kaubavahetuse aeglustumine süvenes mais mõnevõrra, kui nii kaupade sisse- kui ka väljavedu kahanes aasta varasemaga võrreldes veerandi võrra.
«Eriolukorras kehtestatud piirangud mõjusid pärssivalt kõikides tegevusalades,» kirjutas Aab LHV finantsportaalis.
Ta selgitas, et enim vähenes kütuste väljavedu 57 protsendiga, mis kokkuvõttes moodustas ekspordi langusest ligikaudu kolmandiku – suurema panuse andis ka masinate ja seadmete ning mööbli väljaveo vähenemine.
«Sarnast trendi näitas ka juuni lõpus avaldatud tööstustoodangu statistika, mille kohaselt toodangu maht kahanes mais aasta varasemaga võrreldes 18 protsenti,» tõi Aab välja.
Majandusanalüütik tõdes, et lähikuude osas on tööstuse tulevik endiselt tume. «Eksporditellimuste hulk on drastiliselt kahanenud ning tellimuste taastumise osas on ettevõtjad pessimistlikumad kui kunagi varem,» selgitas Aab.
«Lisaks püsib nafta hind jätkuvalt madalal ja süsinikdioksiidi kvoodi hind kõrgel ning see on piduriks Eesti õlisektori tootmisele ja ekspordile,» lisas ta.
Aabi sõnul võivad – erinevalt tootmisettevõtetest – kohalikud kaupmehed veidi kergemalt hingata. «Peale kaubanduskeskuste taasavamist mai keskel leidsid inimesed kiiresti taas tee poodidesse,» märkis ta.
Tõehetk majanduses saabub tema sõnul sügisel, kui inimesed on suvepuhkustelt tagasi ning töötukassa abimeetmed on lõppenud.