Elering saab valitsuse reservist 4 miljonit

Elering.

FOTO: Laura Oks

Valitsusliit toetas neljapäevasel istungil Eleringile taastuvenergia toetuste maksmiseks valitsuse reservist 4 miljoni euro eraldamist. 

Raha eraldatakse Eleringile elektrituruseaduses sätestatud taastuvenergia toetuste maksmiseks. Valitsuse reservi jääk on 140 miljonit eurot, sealhulgas lisaeelarve 130,7 miljonit eurot.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel on eraldise puhul tegemist erakorralise sissemaksega taastuvenergia tariifi suurenemise kulude katmiseks, kuna taastuvenergia tootjate kiire lisandumine ja head tuuleolud suurendasid sel aastal taastuvelektri toodangut ning seeläbi elektritootjatele makstavat toetust.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on riik jõudnud olukorda, kus Eestis moodustas selle aasta esimeses kvartalis elektri tootmisest poole taastuvelekter.

«Mida suurem on rohelise elektri tootmismaht, seda enam tuleb maksta subsiidiume. Kuna aga taastuvenergia tasu kajastub inimeste ja ettevõtete elektriarvetel, siis otsustas valitsus vahe hüvitada,» märkis ta.

Varem on valitsus kasutanud ka riikidevahelistest taastuvenergia statistika müügilepingutest teenitud tulu kohaliku taastuvenergia toetusskeemi kaasrahastamiseks.

Aas ütles, et lähiaastatel hakkab taastuvenergia tasu langema, kuna vanad tootmisseadmed ei vaja varsti enam toetust ja uued tootmisüksused leitakse juba taastuvenergia vähempakkumiste kaudu.

«Eelmine nädal kinnitas valitsus Eesti esimese taastuvenergia vähempakkumise tulemused. Kui praegu subsideerib tarbija taastuvelektrit 53,7 euroga megavatt-tunni eest, siis uute tootmisüksustega langeb see umbes poole võrra ehk 25 eurole,» selgitas ta.

Kuna taastuvenergia tehnoloogiate hinnad on järjest konkurentsivõimelisemad ning võimsused suuremad, siis vähenevad toetused tulevikus veelgi.

Selle aasta viie esimese kuu kokkuvõttes ulatub toetust saava taastuvelektri kogus 881 gigavatt-tunnini, võrreldes 759 gigavatt-tunniga eelmisel aastal. 

Elektri tarbimine on soojema ilma ja tarbimise-tootmise muudatuste tõttu viie kuu kokkuvõttes vähenenud 3,45 protsenti. Maikuu lõpu seisuga on taastuvenergia toetusteks kulunud 7,95 miljonit enam kui samaks ajaks on tarbijad tasuna maksnud.

Et tootjad saaksid neile seadusega ette nähtud taastuvenergia toetuse kätte, oleks tulnud tarbijatel alates augustist tasuda iga tarbitud kilovatt-tunni elektri kohta taastuvenergia tasu 1,46 senti. Praegu on tasu suurus 1,13 senti kilovatt-tunni kohta. 

Taastuvenergia toetuste maht läheneb sellel aastal prognoosi järgi 100 miljonile eurole. 2019. aastal oli sama näitaja 91,4 miljonit eurot. Aastatel 2010 kuni 2019 on Eesti elektritarbijad toetanud taastuvenergia tootjaid 691 miljoni euroga.  

Tagasi üles