Uuring: vaid murdosa eestlasi tunneb, et on pensioniks valmistunud

Rasmus Pikkani FOTO: Luminor

FOTO: Luminor

Ligi kolmveerand ehk 73 protsenti Eesti vastanutest tunneb, et neil pole pensionipõlves toimetulekuks piisavalt varasid ja säästusid, selgus Luminori Baltimaades läbiviidud pensioniuuringust.

Nii nagu eestlased, tunnevad ka lätlased ja leedulased, et nad ei ole pensioniks piisavalt valmistunud. 80 protsenti inimestest nii Lätis kui Leedus vastas, et neil ei ole piisavalt varasid, et vanaduspõlves mugavalt elada. 

Vaid seitse protsenti Eesti ning viis protsenti Läti ja Leedu küsitletutest tunneb, et on pensioniks säästnud vajalikul määral. Samas täiendavat kogumisvõimalust kolmanda pensionisamba näol kasutab kõigest 23 protsenti vastanutest Eestis, 30 protsenti Lätis ning 27 protsenti Leedus.

Enamik uuringus osalejaid vastas, et neil ei ole ning nad ei plaani ka tulevikus avada vabatahtlikku kolmandat sammast – nii vastas 66 protsenti küsitletutest Eestis, 55 protsenti Lätis ning 65 protsenti Leedus. 

Luminori Baltikumi pensioniüksuse juhi Rasmus Pikkani hinnangul on tegemist klassikalise pikaajalise probleemi järjepideva ignoreerimisega. «Kui inimesed ise pensioniks ei kogu, ei teki neil ka piisavalt ressursse, et vanaduspõlve mugavalt veeta,» nentis Pikkani pressiteates. «Keskmine eestlane soovib pensioni, mis on ligi 70 protsenti tema viimasest palgast. Samas praegu moodustab keskmine vanaduspension umbes 40 protsenti keskmisest palgast ning demograafiliste trendide tõttu see suhtarv ajas pigem halveneb.» 

Pikkani märkis, et lihtne arvutus näitab seega, kui palju peaksid inimesed ise täiendavalt koguma. Tema sõnul tuleb leppida sellega, et praegune säästmine oma tulevaste pensioniaegsete kulutuste jaoks mõjutab tänast tarbimissuutlikkust.

«Keegi teine peale inimese enese seda ootuste ja võimaluste vahel valitsevat tühimikku täita ei saa. Seejuures on oluline teadvustada, et ka see 40 protsendi suhe kehtib vaid keskmise palga teenijale. Inimesele, kelle palk on keskmisest oluliselt kõrgem, on ka kukkumine teravam,» täpsustas Pikkani.

Inimesed, kel ei ole kolmandat pensionisammast, põhjendasid selle puudumist erinevate asjaoludega. 31 protsenti vastajatest Eestis, 46 protsenti Lätis ja 41 protsenti Leedus märkisid, et ei ole piisavalt vaba raha, mida investeerida, samas 31 protsenti vastajatest Eestis, 29 protsenti Lätis ja 32 protsenti Leedus ei usu, et raha seal kasvaks.

18 protsenti vastajatest Eestis, 17 protsenti Lätis ja 11 protsenti Leedus märkisid, et neil ei ole olnud aega kolmanda sambaga tegelemiseks. 

Pikkani rõhutas, et oma ootuste realiseerimiseks on vaja palju ise ära teha ja pensioni kogumiseks on oskuste korral ka teisi võimalusi peale maksusoodustusega kolmanda samba.

«Kui otse finantsturgudele investeerimine või kinnisvara ostmine tunduvad paremate lahendustena, siis tuleks neid võimalusi kasutada,» lisas ta. «Kui vara riskide hajutamiseks on piisavalt ja finantsturgudel tegutsemisega saadakse omal käel hakkama, siis on need head lahendused.»

Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais ning selles osales 1618 inimest vanuses 23 kuni 59 Eestist, Lätist ja Leedust.

Tagasi üles