Töötukassa maksis palgatoetusi 231 miljoni ulatuses

Töötukassa

FOTO: Margus Ansu

Töötukassa määras aprillist kuni juunini töötasu hüvitist 17 472 asutuse 136 709 töötajale, keskmine hüvitise suurus oli 703,2 eurot. Toetuse kogukulu koos töötukassa tasutud sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmaksega oli 231,7 miljonit eurot. 

Märtsi lõpus välja kuulutatud meetme kogumaksumuseks prognoositi esialgu 250 miljonit eurot. Raha tuli töötukassa reservidest.

Suurem osa hüvitise saajatest töötas Harjumaal, Tartumaal ning Ida-Virumaal. Enim toetust said majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse valdkonna töötajad.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul leevendas hüvitise esimene periood järsku majanduslangust ja pehmendas šokki tööturul. «Kui töötasu hüvitise toel saab enamik ettevõtjaid oma tegevust ikkagi jätkata, siis on see meede igal juhul ennast tõestanud,» sõnas Paavel.

Kõige tihedam avalduste esitamise aeg oli iga kuu esimene nädal ning kõige rohkem avaldusi esitati mai ja juuni esimesel esmaspäeval: 1. juunil esitati avaldus 34 159 töötaja eest ning 4. mail 31 270 töötaja eest.

Välja makstud  231,7 miljonit eurot jaotusid järgmiselt: märtsi eest 27,6 miljonit, aprilli eest 113,7 miljonit ja mai eest 90,4 miljonit eurot).

Kui märtsi hüvitise saajatest moodustasid kõige suurema osa majutuse ja toitlustuse valdkonna töötajad (26,9% hüvitise saajatest), siis aprilli ja mai hüvitise saajates hulgas oli kõige rohkem töötleva tööstuse valdkonna töötajaid (vastavalt 22,8% ja 28,6%).

Töötasu hüvitist saanud asutustest ligi 81% olid vähem kui 10 töötajaga asutused, 10–49 töötajaga asutusi oli 17%, 50–249 töötajaga asutusi 2,6% ning 250 ja enama töötajaga asutusi 0,4%.

Kõige suurema hüvitiste kogukuluga asutus oli Osaühing Hansaliin (4,2 miljonit eurot). Järgnesid Enefit Kaevandused AS (1,8 miljonit eurot), aktsiaselts Norma (1,8 miljonit eurot), Bolt Technology OÜ (1,4 miljonit eurot) ning Osaühing HT Laevateenindus (1,3 miljonit eurot).

Töötasu hüvitis on jäetud määramata ligi 1100 inimesele. Peamiselt seetõttu, et tööandja ei ole vastanud käibelanguse kriteeriumile; hüvitise avalduses toodud töötaja osas ei ole tööandja kohaldanud töölepinguseaduse §i 35 või 37 või tegemist on olnud fiktiivse töösuhtega, mis on kantud töötamise registrisse töötasu hüvitise saamiseks.

Esialgsete kontrollide põhjal on 350 inimese osas tunnistatud kehtetuks töötasu hüvitise määramine ning esitatud tagasinõue. Seda põhjusel, et tööandja on rikkunud koondamiskeeldu või on inimene hüvitise taotlemise perioodil viibinud terve kuu töövõimetuslehel. Töötasu hüvitise järelkontrollid kestavad selle aasta lõpuni.

200 inimese taotlused võtsid tööandjad tagasi, kui töötukassa küsis täiendavaid dokumente või selgitusi.

Tagasi üles