Turunduseta laevad Eesti lipu alla ei tule

Riigikogu merenduse toetusrühma liige Annely Akkermann

FOTO: Madis Veltman

Laevandusseaduste pakett on vastu võetud ja jõustunud, kuid Eesti lipu alla pürgivate laevade silmapiirini ulatuvat järjekorda pole näha. Kes ja mida on tegemata jätnud või peaks tegema, ei ole täna selget vastust.

Merendus on globaalne turg, kus nišid on juba hõivatud ja oma koha välja võitlemine nõuab pikaajalist suurt pingutust. Pandeemiajärgses maailmas on uutel tulijatel pisut lihtsam, usuvad eksperdid.

Valitsus on otsustanud liita veeteede ameti maanteeameti ja lennuametiga ning luua majandus- ja kommunikatsiooniministeerumi (MKM) juurde merenduse asekantsleri ametikoha. Kas Eesti lipu tutvustamiseks globaalses merenduses midagi ka reaalselt on tehtud, pole teada. MKM-s moodustatud töögruppide või loodud meetmete kohta tõendusi leida pole õnnestunud. Veeteede amet on korduvalt pöördunud MKM poole ja juhtinud tähelepanu, et lipu konkurentsivõime turundusega tuleks hakata tegelema, kuid pärast ühendatud transpordiameti moodustamise otsust paistab ka see entusiasm olevat lahtunud.

«Ma ei tea, mis tehtud on, aga ma tean, mis oleks vaja,» ütles riigikogu merenduse toetusrühma liige Annely Akkermann. «Üks asi on laevanduspakett Riigi Teatajas avaldada, aga hoopis teine asi on nende võimaluste teadvustamine laevaomanikele, kes peavad otsustama, et võtavad ette bürokraatliku asjaajamise oma aluste Eesti lipu alla toomiseks. Vaja on luua Eesti kui laevade lipuriigi maine. Eesti digiriigi kuvandit on EAS loonud päris osavalt. Küll nad oskavad ka mereriigi kuvandit luua,» kommenteeris Akkermann.

Kes ja kuidas peaks Eesti lipu turundusprojekti juhtima, ei ole täna selge, kuid asjaga on kiire. MKM nõunik Taavi Audo kinnitas, et küsimusega on tegeletud, seda on arutatud nii veeteede ametis kui MKM-s ning peatselt võtab teema üle merenduse asekantsler, kelle ametikoht varsti luuakse. Varem tegelesid küsimusega EAS ja veeteede amet, senini on EAS Eesti lipu konkurentsivõime tõstmise real kasutamata 130 tuhat eurot.

Ehk on paigaltammumise põhjuseks, et EAS kuulub MKM-s väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemi haldusalasse, merendus on koos lennunduse, raudtee ja maanteedega aga majandus- ja taristuministri Taavi Aaasa omas. Transpordi ühendamet moodustatakse 1. jaanuariks 2021. Võimalik, et selleks ajaks õnnestub läbi viia ka konkurss MKM uue asekantsleri ja talle vajalike abitöötajate leidmiseks, kuid kas ja kes seni Eesti lipu tutvustamisega maailma meredel tegeleb, pole teada. Akkermanni sõnul peaks Eesti mereriigi kuvand toetuma kiire ja mugava bürokraatiaga digiriigile. «Tuleks luua infovärav, virtuaalne kodusadam, mis vastaks kiiresti laevaomanike küsimustele, viitaks seadustele, kommentaaridele ja rakendustele,» resümeeris Akkermann, kuid praegune asjade käik kiirele ja mugavale digiriigile ei viita.

Kommentaar: Eero Raun
Ekspordijuhtimisteenuste firma Fortator tegevjuht,
Eesti ettevõtete ühisstendide juht merendusmessidel Hanseboot, Boot ja SMM

Ekspordijuhtimise spetsialist Eero Raun

FOTO: Eero Raun, erakogu

Pandeemia lõi Eestile rahvusvahelises laevanduses võimaluse

Eesti tutvustamine ja turundamine rahvusvahelistel turgudel on ressursimahukas töö, mis eeldab selget eesmärgipüstitust, konkreetseid ja põhjendatud tegevusi ning ratsionaalselt läbimõeldud taktikalisi valikuid. Eelkõige eeldab see aga pikaajalise plaani järjekindlat elluviimist, mis on võimalik stabiilse poliitilise toetuse, tugeva meeskonna ja laia koostöövõrgustiku baasil. See kõik ei ole saavutatav vaid paari kampaania või ühe valimistsükli raames.

Piiratud võimalustega väikeriigi tungimine suurde laevandusärisse või mõnda muusse nišši, mis on eelnevate aastakümnete jooksul suurettevõtete vahel ära jagatud, on väga ambitsioonikas, aga siiski võimalik. Eesti suurim vara seejuures on merenduse valdkonna tippspetsialistid, kelle hulk ei ole väga suur, kuid kes on hea rahvusvahelise kogemuse ja avara mõtlemisega. Neid kaasates ja valdkonna potentsiaali tundes on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil võimalik palju ära teha, et Eesti suudaks end mereriigina üha enam kehtestada.

Pandeemia lõi ka laevandusäris kuigipalju kaardid ja senise turujaotuse segi, mistõttu uutel tegijatel on praegu rohkem võimalusi kui varem. Selleks tuleb mõista toimuvate muudatuste olemust ning leida uutes oludes toimivad ärimudelid, koostööpartnerid ja kliendid. Kindlasti on seejuures abi Eesti kogemustest infotehnoloogia alal, sest «tarkade laevade» teema on viimastel aastatel laevandusäri tippkohtumistel olnud nagunii kõneaineks. Kuid võidavad need, kes oskavad turule tuua konkreetsed töötavad lahendused ja neid asjatundliku müügitööga turustada. Üldsõnaline maineedendus ei veena enam kedagi. Nii poliitikas kui äris kehtib tõenduspõhine, otsekohene ja kalkuleeriv stiil.

Tagasi üles