Uuring: salaviin jätab eestlased külmaks

Salaviin. Foto on illustreeriv.

FOTO: HENN SOODLA/PRNPM/EMF

2019. aasta lõpus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI)  küsitluse järgi tarbis illegaalset alkoholi vaid 2 protsenti kõigist alkoholitarbijatest ja see on madalaim näitaja instituudi küsitluste ajaloo jooksul.

Eelnevatel aastatel on salaalkoholi ostjate osakaal olnud vahemikus 3 kuni 5 protsenti ja varasematel perioodidel veelgi kõrgem. Illegaalse alkoholi tarbijatest umbes pooled ostsid salaalkoholi väga harva ja pooled vahetevahel. Viimastel aastatel on väga väike olnud nende tarbijate osakaal, kes salaalkoholi pidevalt ostavad.

Illegaalne alkohol moodustas 2019. aastal 12 kuni 14 protsenti viinaturust ja on aastatega oluliselt vähenenud.

Kui illegaalselt müüdud kange alkoholi pealt oleks ausalt makse tasutud, siis oleks riigieelarvesse võinud täiendavalt laekuda 9 miljonit eurot – 6,6 miljonit eurot alkoholiaktsiisi ja 2,4 miljonit eurot käibemaksu.

Kui võrrelda kange alkoholi salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisiga, siis moodustas see viimasest 4 protsenti.

Küsitlusest selgus, et tarbijad eelistasid legaalset alkoholi salaalkoholile kõige sagedamini seetõttu, et peavad salaalkoholi tervisele ohtlikuks, samuti ei ostetud salaalkoholi juba põhimõtte pärast.

Salaalkoholi motiveerib omakorda enim tarbima selle soodsam hind. Nii pidas ka 2019. aastal salaalkoholi odavamat hinnataset võrreldes legaalse alkoholiga väga oluliseks ostupõhjuseks 69 protsenti illegaalse alkoholi ostjatest.

Illegaalsest alkoholist ostetakse kõige rohkem salaviina, puskari ja salapiirituse ostjate osakaal on väiksem.

48 protsenti illegaalse alkoholi ostjatest hankis seda enda algatusel, 27 protsenti ostis salaalkoholi müügipakkumise peale.

Illegaalse alkoholi ostjad on enamasti suurema alkoholitarbimisega vanemaealised mehed.

Salaalkoholi osakaalu vähenemist alkohoolsete jookide turul kinnitab ka asjaolu, et elanikud teavad senisest vähem nii salaalkoholi ostjaid kui ka selle müügikohti või müüjaid. Kui 2018. aastal teadis mõnda salaalkoholi ostjat 17 protsenti küsitlusele vastanutest, siis 2019. aastal 9 protsenti; illegaalse alkoholi müügikohti teadvate vastanute osakaal langes samal ajavahemikul 9 protsendilt 4 protsendile.

Legaalselt müüdava alkoholi hinda mõjutab olulisel määral aktsiisimaks. Alkoholiaktsiisi on Eestis tõstetud regulaarselt igal aastal ja perioodil 2015 kuni 2017 tõusis see eriti kiires tempos – 10 kuni 15 protsenti aastas. Seetõttu kasvasid ka madalama hinnaklassi legaalsete viinade jaehinnad 2016. aastal 15 protsenti ja 2017. aastal 10 protsenti.

Samal ajal oli Läti piirikaubandus saavutanud laia leviku, mille piiramiseks otsustati 2018. aasta algul kange alkoholi aktsiisimäärasid suurendada väiksemas mahus ehk 5 ja 2019. aasta algul jäeti aktsiisimaksud üldse muutmata. Et hinnad Eestis jätkasid ikka kasvamist ja piirikaubandus õitses edasi, siis langetati sama aasta juulis kange ja lahja alkoholi aktsiisimäärasid 25 protsendi võrra, mis tõi kaasa viina keskmise jaehinna 13-protsendise languse.

Nii langes madalama hinnaklassi viina keskmine liitri hind 2019. aasta lõpus 16 protsenti 12,94 euroni  ja keskmise hinnaklassi viinaliitri hind 10 protsenti 18,62 euroni. Konkurentsis püsimiseks odavnesid aga ka illegaalse alkoholi hinnad, mis langesid 2019. aastal keskmiselt 21 protsenti 6,99 eurole liitri eest.

Mitmel viimasel aastal on alkoholi piirikaubandusega kaasnenud Lätist raha eest teistele alkoholi kaasatoomist või ka edasimüümist. Reeglina ei teata, et alkoholiga, mis tuuakse kellegi poolt mujalt riigist, olgu isegi Euroopa Liidu riigist, ei ole rahalised müügitehingud lubatud – kuna aktsiis jäetakse riigile maksmata.

Seega võib Lätist toodud alkohoolseid jooke teiste käest hankinud inimene enese teadmata osutuda illegaalse alkoholi ostjaks. Viimane küsitlus näitas siiski, et sõpradele-tuttavatele raha eest alkoholi toonud vastajate osakaal langes 18 protsendile ja edasimüügiks toonud vastajate osakaal 0,7 protsendini – 2018. aastal oli see vastavalt 27 protsenti ja 1,9 protsenti.

Salaalkoholi tarbijate osakaal langes 2019. aastal märgatavalt ja see tõi kaasa ka illegaalse alkoholi mahtude vähenemise. Salaalkoholi turumaht langes esmakordselt miljonist liitrist allapoole, moodustades 0,8 miljonit liitrit.

Tulenevalt salaviina turumahu vähenemisest oli illegaalse viina osakaal kogu tarbitud viinast 12 kuni 14 protsenti – varasematel aastatel on see olnud vahemikus 17 kuni 22 protsenti. Koos mahtudega vähenes ka illegaalse alkoholi rahaline käive, mida mõjutas lisaks veel salaalkoholi müügihindade langus.

Uuring näitab, et illegaalse alkoholi tarbimine küll eksisteerib edasi, kuid viimastel aastatel on selle mahud aina vähenenud. Olulise panuse selleks on andnud Läti piirikaubandus, mis algas 2016. aastal. Piirikaubandus on pakkunud illegaalsele alkoholiturule tõhusat konkurentsi ja sundinud salakaubandust koomale tõmbuma.

Selle kõrval aitab kindlasti salaturu kahanemisele kaasa ka järjest kasvav elanike teadlikkus salaalkoholi kahjulikkusest, samuti riigi tõhusad ja pidevad kontrollimeetmed illegaalse alkoholituru üle.

Salasigarettide turuosa kümnendi madalaim

Illegaalsed sigaretid moodustasid 2019. aastal 12 kuni 15 protsenti kogu sigarettide siseturumahust, mis on viimase kümne aasta võrdluses madalaim tase, selgub konjunktuuriinstituudi uuringust.

2018. aastal moodustas salasigarettide osakaal kogu sigarettide siseturumahust 16 kuni 20 protsenti, 2017. aastal 20 kuni 24 protsenti ja 2016. aastal 18 kuni 21 protsenti.

EKI uuringust selgub, et illegaalse sigaretikaubanduse pealt jäi 2019. aastal hinnanguliselt riigieelarvesse laekumata 30,4 miljonit eurot tubakaaktsiisi ja 11,2 miljonit eurot käibemaksu.

Kokku jäi seega salasigarettide müügi tõttu riigil maksudena saamata ligikaudu 41,6 miljonit eurot; 2018. aastal oli vastav summa 53,7 miljonit eurot.

EKI küsitluse järgi eelistab suurem osa suitsetajatest osta legaalseid sigarette, mille pealt on riigile kõik maksud tasutud, ja 2019. aastal ostis ainult legaalseid sigarette 85 protsenti suitsetajatest. Samas ostis küsitluse järgi salasigarette 14 protsenti suitsetajatest, neist pidevalt 3 protsenti, vahetevahel 4 protsenti ja väga harva 7 protsenti.

Võrreldes 2018. aastaga vähenes nende osakaal, kes ostis salasigarette pidevalt või vahetevahel ning suurenes nende arv, kes tegi seda harva, mis kõneleb suundumusest, et salasigarettide sihipärane tarbimine on rohkem asendunud juhutarbimisega. 

Salasigarette osteti sagedamini Kesk-Eestis 20 protsendiga, Lääne-Eestis 18 protsendiga ja Kirde-Eestis 17 protsendiga – seda tegid sagedamini väiksema sissetulekuga ja 50- kuni 64-aastased suitsetajad.  

Peamine põhjus illegaalsete sigarettide ostmiseks on nende odavam hind võrreldes legaalsete sigarettidega. Madalamat hinda pidas väga oluliseks 97 protsenti salasigarettide ostjatest ja mõnevõrra oluliseks 3 protsenti.

Järjekorras teise põhjusena illegaalsete sigarettide ostmiseks oli nende kerge kättesaadavus – oluliseks pidas seda 17 protsenti ja mõnevõrra oluliseks 24 protsenti salasigarettide tarbijaist.

Veidi väiksemat rolli etendas sobiliku margi puudumine, mida pidas illegaalsete sigarettide tarbimise oluliseks teguriks 16 protsenti ja mõnevõrra oluliseks 13 protsenti salasigarettide suitsetajaist.

Legaalsete sigarettide hinnad suurenesid 2019. aastal ligi 8 protsenti võrreldes aastatagusega ja keskmiselt maksis üks sigaretipakk 4,07 eurot – 2018. aastal oli vastav hind 3,78 eurot.

Kuna illegaalselt müüdud sigarettide jaehind makse ei sisalda, sõltub nende hinnatase ühelt poolt musta turu tootjahinnast ja turunõudlusest, kuid teiselt poolt ka legaalsete sigarettide hinnast. Kui 2018. aastani illegaalsete sigarettide hind kerkis – 1,92 eurolt 2016. aastal 2,68 euroni 2018. aastal –, siis 2019. aasta küsitluse põhjal salasigarettide hind taas langes ja nende keskmiseks hinnaks kujunes 2,31 eurot, mis on 14 protsenti vähem kui 2018. aastal.

See näib kõnelevat ennekõike sellest, et salasigarettide nõudlus on vähenenud. Kui 2017. aastal ostis salasigarette 26 protsenti suitsetajaist, siis 2018. aastal 18 protsenti ja 2019. aastal vaid 14 protsenti.

Tulenevalt legaalsete sigarettide hinnatõusust ja illegaalsete sigarettide madalamast hinnast suurenes legaalsete ja illegaalsete sigarettide hinnavahe 2018. aasta 29 protsendilt 43 protsendini 2019. aastal, naastes eelnevate aastate tasemele – 2017. aastal oli hinnavahe 37 protsenti, 2016. aastal 41 protsenti.

Kokku müüdi Eestis 2019. aastal 220 miljonit salasigaretti, mille rahaline väärtus moodustas 25,4 miljonit eurot. See on oluliselt vähem kui 2018. aastal, kui müüdi 300 miljonit salasigaretti väärtuses 40,3 miljonit eurot.

Tagasi üles