Euroopa suurriigid pikendavad kriisiabi

Vaade Pariisile. Prantsusmaal kavatsetakse kaheaastase sundpuhkuste programmiga kriisi mõjusid leevendada.

FOTO: Aydin Büyüktas

Kuigi liikumispiirangud on Euroopas valdavalt kaotatud, pole äritegevus loodetud hooga käima läinud. Seepärast pikendavad mitmed riigid kriisiabiprogramme.

Koroonakriisi tipphetkel aitasid Euroopa Liidu riikide kriisiprogrammid säilitada kokku 50 miljonit töökohta, kirjutab Bloomberg. Kuigi nüüd on ametlikult suurem osa piirangutest maha võetud, pole majandustegevus loodetud hooga käima läinud, osa äridest on jätkuvalt kinni või külastab neid varasemast vähem kliente. Bloombergi ja Eurostati prognooside kohaselt tõuseb euroala töötus märtsikuise 7,3% pealt aasta lõpuks 9,3%ni ning järgmise aasta lõpuks 9,6% peale. Ebakindlus tuleviku ees on pannud mitmeid Euroopa riike kriisiprogramme pikendama.

Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Austria, Šveits ja Iirimaa on teatanud, et pikendavad oma kriisiabiprogramme vähemalt selle aasta augustikuuni. Prantsusmaa kavandab uut kaheaastast ettevõtetele mõeldud skeemi, mille käigus saavad nad töötajaid sundpuhkusele saata. Saksamaal kehtib aga lõdvendatud tingimustega nn kurzarbeiti programm. Lihtsustatult tähendab see, et kui ettevõte on sunnitud tegevust kokku tõmbama või tegevuse ajutiselt peatama, maksab riik 60% töötaja palgast, lastega töötjate puhul 67% palgast. Sealjuures peab firma kõigepealt palga ise täies mahus välja maksma ning saab pärast riigilt raha tagasi.

Toetusskeemid hõlmavad ka maksusoodustusi, laenude moratooriume ning maksude edasilükkamist.

Üldine meelsus Euroopas on, et programme pikendatakse vastavalt vajadusele ning prioriteet on ettevõtete ja töökohtade säilitamine. Kuna rahvusvaheline valuutafond IMF on hinnanud, et Euroopa majandus kahaneb tänavu 10% ning paljud suurfirmad nagu Airbus on teada andnud masskoondamistest.

Tagasi üles