Tänavu on Eestis uppunud pea sama palju inimesi kui eelmisel aastal kokku

  • Tänavu on juba uppunud 32 inimest, 2019. aastal uppus kokku 36 inimest
  • Sagedasemad uppumise põhjused on kogemata vette kukkumine ja alkohol
  • Veesõidukil toimunud õnnetustes hukkus 6 inimest, neist 5 kalastamisel

Tiik Hindsa külas. Siin leiti märtsis 63aastase mehe surnukeha.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Päästeamet hoiatab, et soojad ilmad meelitavad veekogude äärde palju rahvast. Päästjad käivad seetõttu kuni nädalavahetuse lõpuni kontrollimas oma piirkonna ujumiskohti, et jagada veeohutusalast infot. 

«Lähipäevadel jätkuv kuum ilm meelitab paljud mõne veekogu äärde mõnusalt aega veetma. Kahjuks kipub selle ajaveetmisega kaasas käima ka alkoholi tarbimine, aga me ei väsi kordamast, et alkohol ja ujumine ei käi kokku. Alkoholi tarvitanu hindab oma võimeid üle, väsib kiiresti, tekivad südamevereringesüsteemi talituse häired ning kosutav suplus võibki jääda viimaseks,» ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Tänavu on oma elu märga hauda jätnud 32 inimest, neist 26 on olnud mehed ja 6 naised. Pooled veeõnnetustes hukkunud on olnud alkoholijoobes. 2019. aastal uppus 36 inimest. Tammearu nentis, et riskid igasugusteks õnnetusteks on sel aastal suuremad, kuna Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on alkoholi tarbimine Eestis suurenenud ja erinevate õnnetuste oluliseks riskiks on paraku alkoholi tarbimine.

Uppumisega lõppenud õnnetused veekogu liikide kaupa

Tiik 8
Jõgi 3  
Kraav 6      
Meri 5     
Järv 5
Muu (kelder, kümblustünn ja vann) 3         
Karjäärijärv (Männiku) 1      
Paisjärv 1

Uppumisele eelnenud tegevus

Juhuslik möödumine veekogust 9      
Kalastamine veesõidukilt 5     
Suplemine 3  
Paadisõit (meelelahutuslik) 1     
Muu 5      
Teadmata 9      

Uppumisele eelnenud tegevuse «teadmata» hulgas on nii neid, kellede puhul ei olnudki tagantjärgi võimalik kindlaks teha kui ka nii värskeid õnnetusi, et nende põhjust pole uurimine veel välja selgitanud.

Allikas: päästeamet

Tagasi üles