VIDEO ⟩ Finantsinspektsioon trahvis SEB panka miljoni euroga
SEB: meid pole süsteemselt ära kasutatud

SEB peahoone Tallinnas.

FOTO: Toomas Huik.

Finantsinspektsioon tuvastas puudusi SEB panga rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise süsteemides ning tegi SEB-le ettekirjutuse ning nelja väärteo eest trahvi kokku miljon eurot. Rootsi järelevalve väänas emapangale miljardi krooni ehk ligikaudu 95,5 miljoni eurose trahvi.

Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler tutvustas uurimise tulemuste sisu pressikonverentsil, mis on järelvaadatav.

Finantsinspektsioon tuvastas SEBs järelevalvemenetluse käigus puudusi kliendiandmete kogumisel ja tegelike kasusaajate tuvastamisel. Samuti ei andnud pank korrektselt teada rahapesu kahtlustest rahapesu andmebüroole, teatas finantsinspektsioon.

Finantsinspektsioon tegi pangale ettekirjutuse, mis kohustab teda puudused kõrvaldama. Järelevalvemenetluse käigus tuvastatud põhjustel alustas finantsinspektsioon ka väärteomenetluse ning tegi SEB pangale aastatel 2017–2019 olnud puuduste eest trahvi miljon eurot.

«Finantsinspektsioon on alates 2014. aastast saatnud pankadele selge sõnumi, et neil peavad olema kontrollisüsteemid, mis vastavad rahvusvaheliselt kokku lepitud rahapesu tõkestamise normidele. Meie ülesandeks on kontrollida pankade süsteeme ning reageerida ilmnenud nõrkustele. Tuvastasime puudusi AS-i SEB Pank töös rahapesu tõkestamisel, mistõttu otsustasime pangale ettekirjutuse ja tegime trahvi,» lausus Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Finantsinspektsioon viis SEB pangas läbi kohapealse kontrolli 2019. aasta 26. augustist 27. septembrini. Tulemustest koostati mahukas kohapealse kontrolli akt, millega anti hinnang SEB panga rahapesu tõkestamise süsteemidele ja kontrollidele ning juhatuse tegevusele seisuga 25. august ning enne seda.

Finantsinspektsioon alustas selle aasta 28. jaanuaril SEB panga osas väärteomenetlust, mille tulemusel sai pank trahvi. Väärteod pandi toime järgmistel aegadel:

  • andmete registreerimise ja säilitamise kohustuse rikkumine 27.11.2017–27.09.2019 (RahaPTS § 94 lg 2);
  • nõuete mittejärgimine seoses hoolsusmeetmete kohaldamisega tegeliku kasusaaja tuvastamisel 27.11.2017-27.09.2019 (RahaPTS § 85 lg 2)
  • nõuete mittejärgimine seoses hoolsusmeetmete kohaldamisega ärisuhte seirel 27.11.2017-27.09.2019 (RahaPTS § 89 lg 2);
  • nõuete mittejärgimine seoses teatamiskohustuse täitmisega rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral 08.12.2017-18.09.2019 (RahaPTS § 92 lg 2).

AS SEB Pank peab haldusotsusega tuvastatud puudused kõrvaldama hiljemalt kuue kuu jooksul alates ettekirjutuse kätte saamisest. Kui pank pole poole aasta pärast ettekirjutuses sätestatud kohustusi täitnud või on neid ebakohaselt täitnud, siis on Finantsinspektsioonil õigus määrata pangale sunniraha 32 000 eurot ja iga järgneva sama või sarnase rikkumise korral 100 000 eurot.

Finantsinspektsiooni väärteootsuse peale on SEB pangal õigus esitada kaebus 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast.

SEB pangale tehtud ettekirjutus ja trahviotsus panga kliente ei mõjuta ja pank jätkab Eestis tavapäraselt oma klientide teenindamist. SEB juhatus ja tema töötajad näitasid Finantsinspektsiooni menetluste käigus üles koostöövalmidust ja soovi tuvastatud puudused kõrvaldada.

Finantsinspektsioon tegi SEB panga rahapesu tõkestamist hinnates tihedat koostööd Rootsi ja Leedu finantsjärelevalveasutustega, kuigi järelevalvemenetlusi teostati igas riigis eraldi.

SEB: meid pole süsteemselt rahapesuks kasutatud

«SEB on teinud ja teeb kõik endast oleneva, et vältida enda ära kasutamist kuritegelikel eesmärkidel ja meie konservatiivne strateegia on viidud tõhusalt ka panga protsessidesse ning süsteemidesse. SEB-l on järelevalveasutustega pidev ja väga hea koostöö ning see on loomulik osa panga tööst. Järelevalvealased auditid on aidanud meil täiendavalt arendada meie protsesse, kuidas tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist,» märkis SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

Panga teatel ei leidnud auditis tuvastamist, et SEB-d oleks süsteemselt ära kasutatud rahapesuks või terrorismi rahastamiseks, kuid SEB tunnistab, et peab kõrvaldama puudujääke kliendiandmete kogumises ja ärisuhete seires.

Lõppenud audit kinnitas, et SEB-l on mitteresidentide teenindamisel selgepiiriline äristrateegia ning madal riskiisu, mis kajastub ka väikestes tegevusmahtudes. Samuti seda, et SEB-l on olemas kontrollid ja süsteemid valitud konservatiivse äristrateegia elluviimiseks.

Lõppenud auditis pööras Finantsinspektsioon tähelepanu, et klientide ja tegelike kasusaajate andmetes esineb vigu alates tähevigadest kuni vastuolulise infoni klientide poolt deklareeritud residentsuse kohta. Järelevalve hinnangul tuleks andmekvaliteeti parandada, kuna see võib ohustada õigeaegset reageerimist riskidele. Lisaks tuvastas lõppenud audit puudusi ärisuhte seires.

«Kinnitame, et kliendiandmete kvaliteedi ja seireprotsesside täiustamine on SEB üks eelisarendatud valdkondi, kuhu investeerime igal aastal kasvavas tempos. SEB-l on sarnaselt järelevalvega nulltolerants puudujääkide osas mis kasvõi teoreetiliselt võivad suurendada riski, et panka kasutatakse ära kuritegelikel eesmärkidel. Kõrvaldame meile ette heidetud puudujäägid kuue kuu jooksul ja kavatseme jätkuvalt olla kõrgema riskiga kliendigruppide teenindamisel üks konservatiivsemaid panku Eestis,» lisas Allan Parik.

Rootsi finantsinspektsioon uuris Rootsi emapanga Skandinaviska Enskilda Banken AB rahapesu riskide juhtimist Balti riikides toimunud tehingute puhul ja ka seda, kas neid nõudeid järgiti Rootsis tehtud tehingute puhul. Samal ajal uurisid Eesti ja Leedu finantsjärelevalveasutused, kas Rootsi panga tütarettevõtetes Eestis ja Leedus järgiti kohalikke rahapesu vastu võitlemise nõudeid.

Rootslased väänasid miljardi

Rootsi finantsinspektsioon tegi SEB-le samuti ettekirjutuse, kuid väänas pangale 1 miljardi Rootsi krooni ehk ligikaudu 95,5 miljoni euro suuruse trahvi.

Rootslaste uurimisest tuli välja, et pangas on olnud puuduseid rahapesuriskide tuvastamisel ja tõkestamisel mõnede mitteresidentidest klientidega, aga ka residentidest klientide mitteresidentidest (juriidiliste) omanikega.

2015. aastast kuni 2019. aasta esimese kvartalini kestnud uurimise käigus SEB-d uurinud Rootsi finantsinspektsiooni hinnangul on panga Balti tütarfirmad olnud haavatavad kõrgendatud rahapesuriskile; osalt nende geograafilise asukoha tõttu, kuid ka seetõttu, et kõrgema rahapesuriskiga kliendid on moodustanud olulise osa tütarpankade tehingutest ja ärimahtudest.

«Hoolimata kõrgendatud rahapesuriskist Balti riikides, on pank teinud liiga vähe, liiga hilja,» ütles Rootsi finantsinspektsiooni juht Erik Thedéen.

Rootsi FI hinnangul pole SEB suutnud piisavalt joonde enda sisekontrolli poolt tuvastatud vajakajäämisi. Samuti pole tehingute monitoorimise ja kontrolli jaoks eraldatud piisavalt vahendeid.

Tagasi üles