Laenatud miljardid kuluvad eelarveaukude lappimiseks

Aivar Sõerd.

FOTO: Facebook

Reformierakondlase ja riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul kulub lõviosa valitsuse laenatud rahast riigi jooksvateks kuludeks, igapäevaste arvete ja sotsiaalkulude maksmiseks ning ametnike palkadeks.  

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme, reformierakondlase Aivar Sõerdi sõnul on laenu võtta lihtne, tagasi maksta aga mitte nii lihtne. «Isegi mitte siis kui kunagi laenu põhiosa tähtaja saabudes see uue laenuga tagasi makstakse. Nii on riikidel uuemal ajal kombeks. Ka Eestil edaspidi,» märgib ta sotsiaalmeedias.

«Aga tahaksin küsida hoopis seda, et kuhu siis see laenuraha ikkagi läheb? Sellel aastal kulub riigil uut laenuraha 3,87 miljardit eurot. Ka lisaeelarve seletuskirja järgi on tänavu riigikassa negatiivne rahavoog 3,77 miljardit eurot, seega suve alguse seisu ja teadmisega kulub see raha ka tänavu ära, mitte ei jää riigikassasse «hoiule»,» lisas Sõerd.

Ta küsis esmaspäeval riigikogu istungil Rataselt, et nimetagu oma äranägemisel kolm tänavust kõige suuremat investeeringut, milleks see uus laenuraha kulub.

«Peaminister ütles vastuseks, et ma tahtvat selle küsimusega teda lõksu meelitada, aga suutis ikka lõpuks ka kahte investeeringut nimetada. Ta ütles, et lisaeelarvega on ette nähtud uute investeeringutena elamufondi korrastamine ja kohalike omavalitsuste teede korrastamine,» märkis Sõerd.

«Tõepoolest, Kredexi kaudu nähakse ette põhiliselt korterelamute rekonstrueerimiseks mitme aasta peale kuni 100 miljonit eurot ja 30 miljonit eurot kohalike teede korrashoiu kuludeks. Korterelamute rekonstrueerimiseks kulub tänavu heal juhul ehk pool sellest sajast miljonist,» lisas ta.

Järgmisel päeval Riigikogus arutelu jätkus ja Sõerd ültes sõnavõtus, et peaministril ei tulnud ehk kohe kõik investeeringud meelde ja neid on ikka mõned veel.

«Nii on lisaeelarvega ette nähtud veel 15 miljonit eurot interneti püsiühenduse laiendamiseks maapiirkondades ning maanteeametile uute maanteede (neljarealiste?) ehitamiseks 10 (kümme!) miljonit eurot. Rohkem pole võimalik tänavu uusi investeeringuid tuvastada,» tõdeb Sõerd.

Investeeringute hulka võib peaminister ehk arvata ka Kredexi ja MESi kriisiabimeetmeid, aga ka selleks kulub mitte miljardeid eurosid vaid parimal juhul mõned sajad miljonid eurod.

Juhul kui uuteks investeeringuteks ja abimeetmeteks kulubki tänavu kuni 700-800 miljonit eurot, siis kuhu läheb ülejäänud 3 miljardit eurot?

«Eks ikka riigi jooksvateks kuludeks ja igapäevaste arvete maksmiseks. Sealhulgas ka kallite ministeeriumihoonete üürikulude maksmiseks, ametnikele palkade maksmiseks, sotsiaaltoetuste ja muude jooksvate eelarvekulude maksmiseks,» põrutas Sõerd.

«Asi on selles, et lisaeelarvega vähendati järsult maksutulude laekumise prognoosi, aga kulude pool jäeti paika nii, nagu heal ajal eelmise aasta lõpus tehtud põhieelarve ette nägi. Eelarve kulude ja tulude vahe paisub iga kuuga üha suuremaks ja sinna see laenuraha põhiliselt lähebki,» lisas ta.

Kui inimesed suvel mööda Eestimaad ringi sõidavad, siis suuremate ehitusena jäävad silma veel Rail Balticu Saustinõmme viadukti ehitus, Võõbu-Mäo uus neljarealine maanteelõik, Tallinnas uue Iru ristmiku ehitus, mõned uued riigimajad ja ehk midagi väiksemat veel.

«Aga nendel ehitustel on kõigil rahaline kate juba olemas. Pealegi, maanteede ehituseks kasutatakse põhiliselt EL Ühtekuuluvusfondi raha ja Rail Balticu ehituseks Euroopa Liidu CEF fondi raha,» märkis Sõerd.

Laenulagi tõsteti 5 miljardini

Valitsus teatas sel nädalal, et riigil on tänavu vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja järgmisel aastal 1,2 miljardit eurot ning seetõttu on tarvis kaasajastada intressiriski juhtimise põhimõtteid.

Küsimusele, miks riik võtab kokku just viis miljardi eurot laenu, vastas peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil, et ega valitsus omanuhti mingisugust laenu ei võta – selle loa peab ikka riigikogu andma.

«Tegelikult see otsus tehti ju lisaeelarvega, kui riigikogu tõstis laenulage viiele miljardile,» jagas Ratas hoogse laenamise vastutust parlamendile, «põhjus on koroonaviirus, põhjus on majanduslangus, põhjus on see, et soovime majandust taaskäivitada.»

Ta täpsustas, et viiest miljardist 2,8 miljardit on hetkel võetud ja kasutusse läinud. Kuigi Ratase jutust võis jääda mulje, et sellise summa laenamine on teada juba lisaeelarve eelnõust, millega tõsteti riigi võlakohustuste suurimat lubatud jääki 5 miljardile eurole, pole rahandusministeerium kordagi välja öelnud, kui palju riik lähiajal laenab.

«Kas ja kui palju peaks riigil olema tarvis veel sel aastal raha laenata, sõltub majanduse edasisest käekäigust ja täiendavast vajadusest ning seda otsustatakse jooksvalt. Sama käib ka võimaliku negatiivse lisaeelarve kohta,» öeldi rahandusministeeriumist.

Täpset vastust küsimusele, kui palju ja millal plaanib valitsus kulusid kärpida, ei öeldud. Aprillis vastu võetud lisaeelarve järgi kujuneb valitsussektori nominaalseks eelarve puudujäägiks tänavu koos valitsuse majanduse toetusmeetmetega -2,62 miljardit eurot.

Meetmete mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on 1,15 miljardit eurot. Riigieelarve tulusid vähendab lisaeelarve 1,63 miljardi võrra tänavuse eelarvega kõrvutades, kuid kulud jäävad praeguse seisuga kärpimata ehk avaliku sektori kulud püsivad hoolimata majanduskriisist muutumatuna.

«Laenuraha kasutatakse vastavalt riigikassa rahavoo vajadusele, seda nii eriolukorra tõttu kujunenud maksude alalaekumisest tekkinud suure eelarvepuudujäägi kui ka koroonameetmete rahastamiseks,» lisati ministeeriumist.

Küsimusele, mida laenurahaga tehakse, öeldi rahandusministeeriumist, et riigi rahavoogu (sh maksude laekumised, laenud jm vahendid) juhitakse ühtse tervikuna ega saa siduda üht vahendit konkreetse kuluga.

Tagasi üles