Eesti langes majandusvabaduse edetabelis
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
12. jaanuar 2012, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti langes Heritage Foundationi ja Wall Street Journali 2012. aasta maailma majandusvabaduse edetabelis 16. kohale ehk kahe koha võrra mullusest tahapoole.
Eesti kogus edetabelis 2 punkti vähem kui mullu, sest langesime korruptsiooni ja ärivabaduse kategoorias ning valitsuskulutuste osakaal SKTs on kasvanud.
Euroopa 43 riigi seas hõivas Eesti edetabelis 7. koha.
Edetabeli esikümme on järgmine:
1. Hong Kong
2. Singapur
3. Austraalia
4. Uus-Meremaa
5. Šveits
6. Kanada
7. Tšiili
8. Mauritius
9. Iirimaa
10. USA
Edetabeli esimesed viis riiki kuuluvad vabade majanduste kategooriasse.
Riigid kohtadel 6- 28 on peamiselt vabad majandused.
Leedu on aastaga kerkinud koha võrra ning on edetabelis seekord 24. kohal. Soome on Eesti järel 17. kohal ehk mulluse edetabeliga samaväärsel kohal. Rootsi on edetabelis 21. kohal ja Saksamaa 26.
Läti on sarnaselt möödunud aastaga 56. kohal ning kuulub mõõdukalt vabade majanduste hulka.
Edetabeliriigid kohtadel 91-150 klassifitseeruvad peamiselt mittevabaks ning siin on Venemaa langenud mullusega võrreldes koha võrra, ehk 144. kohale.
Riike kohtadel 151- 179 nimetavad edetabeli koostajad represseerituteks ehk rõhututeks. Edetabeli viimasel kohal on Põhja-Korea.
Edetabel mõõdab kümmet majandusvabaduse komponenti: ettevõtlust, kaubandust, investeeringuid, tööjõu ja finantsvabadust, valitsuse kulutusi, maksukoormust, hinnastabiilsust, omandiõigusi ning korruptsioonitaset.