Eesti investeerimisfondid kaotavad osakuomanikke

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon: Repro

Eesti investeerimisfondid on viimaste aastatega osakuomanikke märkimisväärselt kaotanud, Tallinna börsil noteeritud ettevõtted aga aktsionäre pigem juurde võitnud. Kas see võib tähendada, et investeerimine hakkab meil populaarsust kaotama?


«Sellist üldistust, kas investeerimine on Eestis populaarne või mitte, on väga raske teha,» ütles SEB Varahalduse juhatuse liige Ülle Mathiesen. «Pigem tuleb teemat vaadata laiemas, globaalses kontekstis.»

«Riikide võlakriisist põhjustatud finantsturgude segased väljavaated on mõjutanud paljusid investoreid (ka teistes riikides) võetavat riski vähendama ja laialdaselt deposiite kasutama,» selgitas ta.

Kaks kõige populaarsemat avalikku investeerimisfondi – Swedbanki Ida-Euroopa Aktsiafond ja SEB Kasvufond – on võrreldes kõrgajaga ilma jäänud peaaegu pooltest investoritest. Väiksemate fondide kaotused võivad olla isegi veel suuremad.

Nii on Trigon Uus-Euroopa Väärtusfondi osakuomanike arv kärbunud Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel 177ni võrreldes 658 investoriga 2006. aastal. Ka Danske Invest Uus Euroopa Fond on sama aja jooksul kaotanud üle poole osakuomanikest.

Finantsspetsialistid soovitavad algajatel ning neil, kes ei taha investeerimisega igapäevaselt tegelda, panustada avatud investeerimisfondidesse. Eelmise kümnendi esimesel poolel investorid seda ka hoolega tegid.

Erinevate investeerimisfondide osakuomanike arv kasvas ajavahemikul 2002 kuni majandusbuumi haripunktini mitu korda.

Nii tõusis SEB Kasvufondi investorite arv kuue aastaga 20 korda, 5572 osakuomanikuni. Seejärel saabus aga majanduslangus ning fondiinvestorite hulk ei kasvanud ka 2009. ja 2010. aastal, börside tormilise tõusu ajal.

Ent samal ajal kui fondid on investoreid kaotanud, on Tallinna börsil noteeritud ettevõtted langusele vaatamata viimastel aastatel aktsionäre pigem juurde võitnud. Näiteks Baltika aktsia on viie aastaga kukkunud 96 protsenti, ettevõtte aktsionäride arv on samal ajal kasvanud peaaegu kaks korda. Vaid päris viimastel kuudel on ka börsiettevõtete kontoomanike hulk hakanud tasapisi kahanema.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles