Eesti valitsus toetab vastuolulist ELi taaskäivitamise kava (2)
11. juuni 2020, 14:34
/nginx/o/2020/05/05/13085221t1h280b.jpg)
Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu (EL) 2021-2027 aastate eelarve läbirääkimisteks, seejuures on valitsus valmis osalema ühekordsete ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamisel.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on taaskäivitamise kava eesmärk aidata liikmesriikidel Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua ja teha seda nii, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks ning toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele.
«Euroopa Liidu riikidel tuleb otsustavalt ja kiirelt reageerida, et kriisi mõju majandusele ja inimeste heaolule oleks võimalikult väike ja taastumine sellest kiire,» sõnas Ratas pressiteates.
Ta lisas, et Eesti majandus on niivõrd tihedalt seotud teiste liikmesriikidega, et inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. «Et meil läheks hästi, peab ka Euroopal minema hästi. Eesti ettevõtjate olulisemad turud asuvad Euroopas. Seega on majanduse elavdamise meetmed Euroopas oluline tugi Eesti ettevõtjatele ja töötajatele,» lausus peaminister.
Ei ole mõeldud jooksvateks kuludeks
Majanduse elavdamise investeeringud peavad valitsuse hinnangul olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia EL-i digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu. Selleks on valitsus valmis kaaluma erandkorras ajutise ja ajaliselt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks EL-i eelarve kaudu. Jooksvate kulutuste katmist taaskäivitamise kavast valitsus ei toeta. Samuti leiab valitsus, et liikmesriigid ei peaks garanteerima üksteise kohustusi EL eelarve ees.
EL-i eelarve ja taaskäivitamise rahastu rahastamiseks valitsus uusi Euroopa tuluallikaid ehk uusi omavahendeid ei toeta ning eelistab jätkata rahastamist nagu seni, tehes seda peamiselt riikide rikkusel põhinevate sissemaksete kaudu. Maksuküsimuste otsustamisel peab liikmesriikidel säilima ühehäälsus. Samuti ei tohiks keskmisest väiksema elatustasemega riikide eelarvekoormus kasvada rohkem kui jõukamatel riikidel.
Valitsus peab 2021-2027 eelarvekava puhul oluliseks liikmesriikide toetamist täiendava ühtekuuluvuspoliitika rahastusega, mis aitab vajadusel kiirelt toetada tööhõivet, ettevõtteid ja tervishoiusüsteemi.
Samuti on valitsuse hinnangul tähtis suurendada rahastust ettevõtetele ning maaelu arengu fondi tuge maapiirkondadele ja põllumajandussektorile kriisist väljumiseks. Eesti jaoks on jätkuvalt oluline põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine. Majanduse taaskäivitamiseks vajalike kiirete tegevustega tuleks alustada juba sel aastal, praegusel 2014-2020 eelarveperioodil täiendava rahastusega.
Kava vajab ühehäälset nõusolekut
Valitsus leiab, et Euroopa taaskäivitamise kava tuleb kinnitada konsensuse põhimõttel. Samuti on oluline õiguslik kindlus, et kava on kooskõlas aluslepingutega. Valitsus soovib taaskäivitamise kava rahastamise otsuse kinnitamist riigikogu täiskogul.
Majanduse taaskäivitamise kava peab pidurdama majanduskriisi. Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal EL majanduslanguseks 7–16 protsenti ning Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5–12 protsenti, Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul EL-is 7,1 protsenti ja euroalas 7,5 protsenti. Komisjoni prognoosib Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 6,9 protsenti.
EL-i riigipead ja valitsusjuhid arutavad 19. juunil videokonverentsil Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ning EL-i 2021-2027 eelarvet. Kava ja eelarve vastuvõtmiseks on vaja kõigi liikmesriikide ühehäälset toetust ning Euroopa Parlamendi nõusolekut. Liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda juuli lõpuks.