Kallas: riik võiks laenata investeeringuteks 2,1 miljardit

Kristina Kallas

FOTO: Mihkel Maripuu

Erakonna Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul on kriisist väljumiseks suures ulatuses laenamine praeguses olukorras õige otsus ning erakonna arvates tuleks raha suunata haridusse, rohemajandusse, tervishoidu ja digimaailma.

«Raha tuleb suunata valdkondadesse, kus on võimalik kiire arenguhüpe ja läbi selle saavutada Eesti majandusele konkurentsieelis. Laenu võtmine suures ulatuses on praeguses olukorras õige otsus. Nutikas otsus ei ole mitte laenu võtmine ise, vaid see, mis selle laenurahaga tehakse,» ütles erakonna esimees Kristina Kallas.

Investeeringud haridusse ja teadusesse 550 miljonit eurot

Hariduse ja teadusinvesteeringute olulisemad valdkonnad oleks alushariduse tugevdamine, üldhariduses digiõppesüsteemi välja arendamine, kõrghariduse ekspordi suurendamine ning tippteaduse- ja innovatsioonikeskuse loomine koos teadusmahuka investeerimisfondiga.

Investeeringud rohemajandusse 1,2 miljardit eurot

Rohemajanduse investeeringute tähtsamad valdkonnad on koostöös erasektoriga 500 gigavati võimsusega tuuleparkide arendamine, riigipoolse planeeringu ja taristu rajamine puhta energia tootmiseks koos salvestusvõimsusega Pakri hüdropargis, Ida-Virumaa erimajandustsooni rajamine, roheliste startuppide arenguprogramm, planeeringud Talsingi tunneli rajamiseks, vesinikupõhise transpordi pilootprojekt, raudtee renoveerimine ja elektrifitseerimine, Rail Balticu liinile kohalike peatuste rajamine ning Kesklinn-Viimsi ja Annelinn-Lõunakeskus trammiliinide rajamine.

Investeeringud tervishoidu 100 miljonit eurot

Tervishoiuinvesteeringud suunatakse eelkõige tervishoiuteenuse digitaliseerimisse. Luuakse patsiendi digitaalne teekond ja keskkond kaugnõustamiseks, arendatakse välja targa anamneesi korje mehhanism läbi tehisintellekti, luuakse igale inimesele isiklik tervisekonto, kuhu kogutakse tema kogu terviseinfo haiguste ennetamiseks, kiirendatakse ligipääsu riiklike registrite andmetele.

Investeeringud digitaliseerimisse 250 miljonit eurot

Investeeringud digitaliseerimisse suunatakse kiire ja kvaliteetse interneti võimaldamisse kõikjal riigis, personaalse riigi loomiseks arendatakse välja ühtne riiklike ja kohalike avalike teenuste digitaalne ja ka füüsiline teeninduslett, käivitatakse reaalajamajandus, mis võimaldab esitada operatiivselt andmeid ettevõtete majandustegevuse kohta ja vähendab oluliselt bürokraatiat, luuakse peaministri juurde ministeeriumite ülene digitaalse transformatsiooni strateegiline löökrühm. 

Lisaks ole Eesti 200 hinnangul mõiistlik investeerida ja ellu viia mitmed reformid, mis on toppama jäänud: teha ära nulleelarve, viia läbi seadusandluse audit liigsete regulatsioonide ja bürokraatia lõpetamiseks, viia päriselt läbi riigireform, mis asendab praeguse asutuste- ja projektipõhise süsteemi ministeeriumideülese planeerimisega ja protsesside ja teenuste innovatsiooniga, võimestada riigikogu ja läbi demokraatiapaketi reguleerida tõhusamalt erakondade rahastamise- ja kampaaniate läbiviimise järelevalvet.

Samuti on erakonna teatel oluline mitte vähendada kaitsekulutusi ning läbi kaitsevõlakirjade suurendada kaitseinvesteeringuid läbi Eesti ettevõtete. Nende investeeringute suurusjärguks oleks ligikaudu 100 miljonit eurot.

Tagasi üles