Graafikud ⟩ Keskpank: tööpuudus mõjutas esialgu rohkem naisi ja noori

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar

FOTO: Toomas Tatar

Eesti Panga tööjõuturu uuringust selgub, et koroonakriisi mõjul hüppeliselt kasvanud töötus mõjutas vastupidi eelmisele majanduskriisile enam naisi ja noori.

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul annab kriisi mõjul tööturul tooni töökohtade puudus, mitte enam tööjõunappus. Registreeritud töötus on praeguseks kerkinud 7,8 protsendini. 

«Kriisist enim pihta saanud ettevõtete nõudlus tööjõu järele kahanes, sest majandustegevust pidurdasid nii Eestis kui ka teistes riikides kehtestatud piirangud,» ütles Soosaar pressiteates.

Ta lisas, et viirusesse nakatumise hirm muutis ka inimeste käitumist. Seega sai ühelt poolt hoobi ettevõtete võime toota kaupu ja teenuseid ning samal ajal langes ka nõudlus kaupade ja teenuste järele.

Tööjõunõudluse vähenemine väljendus Soosaare sõnul selles, et töölepingute arv hakkas järsult kahanema ja registreeritud töötus kasvas hüppeliselt. Lisaks vähenes töötajate töökoormus kriisist mõjutatud valdkondades.

Kriis mõjutas esimesena kõige rohkem teenindussektorit, kus hõive ja palgad vahetult enne eriolukorda jõudsalt kasvasid. «Eriti suur oli langus majutuse ja toitlustuse ning kultuuri ja vaba aja tegevusaladel, mida välisturismi ärajäämise kõrval tabasid ka lahtiolekuaja- ja alkoholimüügipiirangud, kaubanduskeskuste sulgemine, kaugõppe ja -töö tõttu tekkinud nõudluse langus ning ka viirusehirmu ja -piirangute tõttu kahanenud kodust väljas söömine,» märkis Soosaar.

Kui eelmises majanduskriisis kasvas töötus pigem meeste seas, siis kuna seekord tabas see teenindussektorit, kus töötab rohkem naisi, siis oli tänavu aprillis naiste hulgas registreeritud töötus kaheksa protsenti ja meeste seas seitse protsenti. Samuti on registreeritud töötus suurenenud pigem noorte hulgas.

Töötajate registris kahanes töölepingute arv majutuses ja toitlustuses eriolukorra eelsega võrreldes 15 protsenti. Aprillis sai neis valdkondades palgahüvitist ligikaudu 60 protsenti töötajatest. Lisaks majutusele ja toitlustusele avaldasid majandustegevuse piirangud suurt mõju ka teistele teenindussektori tegevusaladele nagu kaubandus, veondus ja laondus. 

Praeguseks on Eesti enamiku piirangutest aga tühistanud ning ühiskond liigub tagasi tavapärase toimimise suunas, mis annab Soosaare sõnul lootust sisemaise nõudluse taastumiseks. Nüüd aga väärib tähelepanu tööstussektoris toimuv.

«Erinevalt teenindussektorist oli majandusaktiivsus tööstussektoris juba enne koroonaviiruse kriisi väliskeskkonna jahenemise tõttu aeglustumas,» ütles ökonomist. «Sellesse andis panuse ka põlevkivitööstus, mida mõjutas CO2 kvoodi hüppelise hinnatõusu tõttu kahanenud elektrienergia tootmise konkurentsivõime.»

Ta lisas, et kuigi Eestis ei suletud erimeetmete raames tööstusettevõtteid, mõjutas koroonakriis sektorit tarneahelate toimimisraskuste ja ka nõudluse languse kaudu. «Kriisi mõju tegelik ulatus tööstussektorile on alles selgumas, sest see sõltub peamiselt Eesti tööstustoodete nõudluse kahanemise ulatusest välisturgudel üldise majanduslanguse taustal,» nentis ta.

Soosaar ütles, et sarnaselt paljude teiste riikidega reageeris Eesti valitsus koroonakriisile erinevatest meetmetest koosneva toetuspaketiga, millest mõjutab tööturu arenguid kõige otsesemalt töötasuhüvitise meede. «Ilma selleta oleksime suure tõenäosusega näinud veelgi suuremat töökohtade kadu, kuid pikaajalise lahendusena pole selline palgakulude subsiidium ei mõistlik ega ka riigile jõukohane,» ütles ta.

Soosaar lisas, et pikemas vaates peab majandus saama vabalt toimida ja riigi roll peaks seisnema selles, et aidata majandusel uute tingimustega kohaneda. «Osad töö kaotanud inimesed ei leia tõenäoliselt niipea uut tööd oma senises valdkonnas ning on väga tähtis, et nad saaksid riigilt tuge koolituste ja teiste tööturumeetmete abil,» ütles ta.

Tagasi üles