Vaevalt Euroopa Keskpanga president Mario Draghi seda pärast homset «intressikoosolekut» tunnistab, aga ühisraha nõrkus on euroalale kõigiti kasulik ja 17-liikmelise bloki ettevõtjad tervitaksid südamest edasisi kukkumisi.
Euroala ärimehed tervitavad euro kursi kukkumist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahetuskursid kujutavad endast majandussüsteemide, valitsuste, poliitikute ja keskpankurite usalduse olulist mõõdikut. Seetõttu on selge, et euro allakäik, mis 2011. aastal hoo sisse sai ja tänavu jätkub, on oma olemuselt finantsturgude negatiivne hinnang eurotsooni liidrite tegutsemisele riigivõlakriisis.
Samas, ajal mil Euroopa Keskpank (EKP) jätab kõigi eelduste kohaselt oma põhiintressimäära 1 protsendi peale ja väldib uusi samme kriisi lahendamiseks, võib langev euro tuua leevendust olukorrale, mis sarnaneb üha enam euroala pikale ja sügavale majanduslangusele.
Lõuna-Euroopa kontekstis, kus sisenõudlus on eelarvekasinuse tõttu suure surve all, võis abi eksportijaile saabuda lausa viimasel hetkel.
Ajaloolises perspektiivis on euro langus tagasihoidlik. Isegi pärast viimaseid kukkumisi, mis on toonud euro dollari suhtes 16 kuu rekordmadalustesse, on ühisraha siiski USA valuuta suhtes oluliselt tugevam, kui nägime enne globaalset finantskriisi puhkemist 2007. aasta keskpaigas.
Ja võrreldes ühisraha algusaastatega pärast selle sündi aastal 1999 – kui ta kähku dollarist odavamaks kukkus – on euro praegu lausa tugev.
Aga ikkagi võib kasu euroala kasvuväljavaadetele osutuda märkimisväärseks.
Dollari suhtes on euro alates maikuisest tipust kukkunud ligikaudu 14 protsenti. Kaubavahetusega kaalutult on langus väiksem (umbes 8 protsenti), kuid siiski piisav, et mõju avaldada. Rusikareegel on selline, et kui euro väärtus kukub kaubavahetusega kaalutult 10 protsenti, saab euroala majanduskasv veidi alla üheprotsendilise süsti – ning mõju hakkab avalduma kuue kuu möödudes.
Mõnede euroala maade jaoks võib sellest piisata, et teha tasa maksukergituste ja kulukärbete negatiivne mõju.
Samas ei pruugi abi minna sinna, kus seda kõige enam vajatakse.
Kreeka seisab silmitsi sügavate konkurentsi- ja eelarveprobleemidega, mida nõrk euro eriti ei leevenda. Üheks peamiseks kasusaajaks on hoopis Saksamaa, mille eksport võrdub 50 protsendiga sisemajanduse kogutoodangust.
Tagajärjeks võib olla praegusest paksem pahameel teistes euroala osades.
Kuigi Berliin on vastu tahtmist ja torisedes valmis aitama euroala nõrgemaid liikmeid, lõikab Saksa majandus kriisist taas kasu, riigi ettevõtted ja tarbijad saavad tulu ka erakordselt madalatest intressimääradest.
Itaalias, mille uue valitsuse edust võib sõltuda euroala tulevik, võib mõju olla aga isegi suurem. Kuigi sealse ekspordi osakaal SKTst on väiksem, kui Saksamaal (alla 30 protsendi), on Itaalia eksport euro kursi suhtes tundlikum, peegeldades Itaalia ebasoodsat positsiooni hindade vallas ning eksporditavate toodete liike.
Kui palju kasu saab euroala majandus tervikuna, sõltub suuresti EKP sammudest ning sellest, kui suuri kasvu-toetamise-samme turud keskpangalt ootavad. Euro on langenud tänu finantsturgude eeldusele, et Draghi kärbib ametlikke intressimäärasid rohkem, kui ta eelkäija Jean-Claude Trichet, kes baasmäära iial alla 1 protsendi ei lasknud.
Mõned analüütikud arvavad, et Draghi peab minema kaugemale ning lõdvendama rahapoliitikat, rakendades Briti ja USA stiilis «kvantitatiivset leevendamist», hoidmaks ära euroala sattumist deflatsioonispiraali.
Euro kukkumine võib aga peatuda, kui euroala majanduslangus osutub oodatust malbemaks, või kui turud eeldavad EKP poolt (USA Föderaalreservi moodi) kriisimeetmetest hoidumist.
Hetkel tuleb tõdeda, et euro nõrkusest tulenev täiendav kasv ei ole piisav, et valuutaliidu õuele õnne tuua. Aga kasu on ka piskust.
Copyright The Financial Times Limited 2012.