Riik hakkab välisinvesteeringuid kontrollima
1. juuni 2020, 13:42
/nginx/o/2020/05/19/13109475t1hbaf4.jpg)
Tulevikus on riigil plaanis hakata välisinvesteeringuid rohkem kontrollima. Osalt selleks, et ebameeldivat kapitali tõrjuda, teisalt selleks, et investeeringud liialt toppama ei jääks.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile välisinvesteeringute taustakontrolli seaduse väljatöötamiskavatsuse, mille alusel koostatava seadusega hakatakse tulevikus põhjalikumalt uurima Eesti majandusjulgeoleku seisukohast kriitiliste välisinvesteeringute tausta.
«Eesti on väike avatud majandusega riik ja meie majanduse käekäik tugineb ekspordil ja samuti usaldusväärsetel välisinvesteeringutel Eesti majandusse. Strateegilistes valdkondades peab riik tagama, et uus kapital ei ohustaks rahvuslikku julgeolekut ja elutähtsaid teenuseid, olgu see siis energia, transpordi, meditsiinivahendite või side- ja infotehnoloogia vallas,» ütles Aas pressiteates.
Ministri hinnangul on investeeringute taustakontroll eriti tähtis olukorras, kus pandeemiast tulenevalt satuvad paljud ettevõtted raskustesse, vajavad lisakapitali või lähevad müüki. «Kindlasti ei ole eesmärk hakata välisinvesteeringuid piirama, aga tagada tuleb elutähtsate ettevõtlussektorite omanike läbipaistvus ja probleemide ilmnemisel leida võimalused riskide maandamiseks,» lisas ta.
Eestil puudub praegu õiguslik regulatsioon, mis võimaldaks välisinvestorilt või välisinvesteeringut saavalt ettevõtjalt küsida teavet, mis aitaks analüüsida investeeringute mõju Eesti majandusjulgeolekule ja avalikule korrale ning välispoliitikale laiemalt.
«Praegu on need kohustused jagatud erinevate õigusaktide ja asutuste vahel ja infovahetus nende vahel on puudulik. Selle eelnõu eesmärk ongi luua korrastatud süsteem, et investoritele oleks arusaadav, millistes valdkondades, millise informatsiooni alusel, millises ajaraamis, kelle poolt ning milliste tegevustega võidakse taustauuringuid läbi viia. Ka ettevõtja jaoks muutub pilt selgemaks,» lisas Aas.
Taustauuringuks vajaliku teabe saamiseks tuleb väljatöötamiskavatsuse kohaselt maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid andmebaase ja -kogusid ning hoida halduskoormus minimaalsena.
«Meil on viimasest ajast näiteid, kus olulised investeeringud on jäänud pikaks ajaks toppama, näiteks Saare Wind Energy. Et taolisi olukordi vältida, siis lähtume sellest, et taustakontroll toimuks tulevikus võimalikult kiiresti, läbipaistvalt ja vähebürokraatlikult ja ei tekitaks ettevõtjatele ebamugavusi,» ütles minister.
Täpsemad protseduurid ja seonduvad detailid, näiteks investeeringu suurus, osalusprotsent ja aeg, töötatakse välja eelnõu koostamise raames.
Välisinvesteeringute taustakontroll on paljudes Euroopa Liidu riikides toiminud aastaid. Sarnaselt Eestiga on välisinvesteeringute taustakontrolli meetmeid asunud rakendama enamik Euroopa Liidu riike.
Eelnõu esitatakse valitsusele selle aasta lõpus.