Eesti pooleks: kes pooldavad madalamat palka, kes pole sellega nõus

Swedbanki uuringu järgi on veidi enam kui pool vastanutest palgalangetuse vastu, väiksema palgaga on nõus 48%, eelkõige suurema palgaga inimesed, kes saavad endale väiksemat palka lubada.

FOTO: Elmo Riig

Enam kui 1000 vastanuga Swedbanki uuringus oli 52% vastanutest madalama palgaga töötamise vastu, kuid 48% olid poolt.

See, kas senisest väiksema palgaga nõustutakse tööle minema, sõltub väga senise palga suurusest ning tööturu väljavaadetest. Kõrgepalgalistest, kelle netopalk jäi vahemikku 1251 kuni 1500 eurot kuus, olid 58% valmis madalama palgaga töötama. Kui üldiselt peeti mõistlikuks kõige enam 20% väiksemat töötasu, siis enam kui 1500 eurot neto teenivad inimesed olid valmis kuni 40% palgakärpega. Madalama palgaga on tegevusalade lõikes valmis töötama kõige enam – 54 protsenti vastanutest – IT-sektori töötajad ning 57 protsenti riigi ja kohalike omavalitsuste töötajatest.   

Mõistetavalt oli vastuseis palgalangetuseks suurem just väiksema sissetulekuga inimeste seas – surm ka ei võta sealt, kus midagi pole ja madalama sissetulekuga rühmas võib väiksemgi palgalangetus tähendada, et esmavajalikke kohustusi ei suudeta enam täita. Samuti ei ole madalama palgaga tööst huvitatud need inimesed, kes usuvad, et leiavad oma erialal kiiresti, kuni ühe kuu jooksul uue töö.

Millal uue töö saab?

Uuringuga püüti hinnata, kui kiiresti inimesed uut tööd leida loodavad. 53% vastanuist uskus, et leiab uue samaväärse töö kõige enam 3 kuuga. Kõige optimistlikumad olid noored vanuses 20-24 eluaastat. Samas kardab just see vanuserühm kõige enam konkurentsi. 17% vastanuist arvas, et uue töö leidmine võib aega võtta 6 kuud kuni aasta ning 10% arvas, et sellega läheb enam kui aasta.

«Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste ja väiksemate linnade elanike hulgas. Optimistlikumad on kuni 550-eurost netopalka teenivad elanikud, liht- ja oskustöölised ning tegevusala järgi ehitus-, meditsiini- ning ka majutus- ja toitlustussektori töötajad,» selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets pressiteates. Ta lisas, et uue töö leidmine võib võtta oodatust rohkem aega, seda eriti praegu kui tööpuudus on kasvutrendis.

Põhitöö kõrvalt teenivad hobide või muude oskustega lisaraha veidi üle kümnendiku vastanutest. Vanuse lõikes teevad seda enim ehk 16 protsenti 35–44-aastased  ja kuni 550 euro suurust netopalka teenivad elanikud, kes moodustasid 44 protsenti vastanutest. Enim teenivad lisatulu kinnisvara-, IT- ning kunsti- ja meelelahutuse valdkonnas tegutsevad inimesed. Lisatöö tegijaid on kõige vähem ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris töötavate inimeste seas. 

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat maikuus. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 20–64 eluaastat.

Tagasi üles