Elering esitas ELile taotluse sünkroniseerimise kaasrahastamiseks

  • Elering kavatseb 5 aastaga sünkroniseerimisse investeerida 300 miljonit eurot

Eleringi sõlmalajaam Pärnu piirkonnas

FOTO: Ants Liigus

Elering esitas teisipäeval koos Läti, Leedu ja Poola elektrisüsteemihalduritega Euroopa Ühendamise Rahastule (CEF) taotluse Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute teise etapi kaasrahastamiseks Euroopa Liidu (EL) eelarvest.  

Neli süsteemihaldurit taotlevad ELilt toetust alalisvoolu ühenduse Harmony Link ehitamiseks Leedu ja Poola vahele, sünkroonkompensaatorite rajamiseks, sisemaiste võrkude tugevdamiseks ning elektrivõrkude juhtimissüsteemide uuendamiseks. Nimetatud investeeringud on vajalikud Balti riikide elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga, teatas Elering.

Sünkroniseerimise teise etapi investeeringute kogumaht nelja riigi peale kokku ulatub 1,2 miljardi euroni, millest 521 miljonit kulub kava kohaselt Poolas, 462 miljonit Leedus, 111 miljonit Eestis ja 100 miljonit Lätis. Süsteemihaldurid loodavad saada Euroopa Liidult kavandatud investeeringutele kõrgeima võimaliku toetusmäära, milleks on 75 protsenti. 

Elering rahastab sellest taotlusvoorust saadava toetusega eelkõige sünkroonkompensaatorite ehitust. Sünkroonkompensaatoritesse tehtav investeering on pikaajaline ning hangitav lahendus tagab kõrge varustuskindluse ja võrgu toimekindluse.

«Otsustasime sünkroonkompensaatorid rajada võrgu integreeritud osana, kuna 2019. aastal läbi viidud turutesti tulemusel sai selgeks, et turult ei ole võimalik vajaliku kvaliteediga teenust tarbijale mõistliku hinnaga osta,» ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi pressiteates.

«Eleringile kuuluvad sünkroonkompensaatorid tagavad vaieldamatult tarbijale parima hinnaga kvaliteetse teenuse, hoidmaks Eesti inimeste kodudes tuled põlemas. Kõik turulahendused läheks tarbijale maksma palju enam. Seda kinnitas ka konkurentsiamet,» lisas ta. 

Lisaks sünkroonkompensaatorite pakutavale inertsile vajavad süsteemihaldurid elektrisüsteemi juhtimiseks sünkroniseerimise järel veel erinevaid sageduse juhtimise reserve.

«Elektrisüsteemi töös hoidmiseks vajalikud automaatsed ja käsitsi käivitatavad reservid on meil kavas turult teenusena sisse osta. Turuosalised saavad seal näidata enda võimekust selliseid teenuseid pakkuda. Vastavate turgude käivitamise eeltööna alustame juba septembris turuosalistega avalikku konsultatsiooni, et paika panna uute turgude reeglistik,» märkis Veskimägi. 

Sünkroniseerimiseks vajalike investeeringute esimese etapi osas tegi Euroopa Komisjon otsuse 2019. aastal. Esimese etapi investeeringute maht on Eestis, Lätis ja Leedus kokku 430 miljonit ja Euroopa Liidu toetus 75 protsenti ehk 323 miljonit eurot.

Eestis investeerib Elering tööde esimeses etapis eelkõige elektriliinide uuendamisse 187 miljonit eurot, millest EL katab 140 miljonit eurot. 

Plaani kohaselt peavad Balti riikide Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise tööd olema tehtud 2025. aasta lõpuks. Praegu on Balti riikide elektrisüsteemid osa Venemaa ühendatud elektrisüsteemist, kus sagedust juhib Venemaa ülekandevõrk.

Üleminek Mandri-Euroopa sagedusalasse annab Balti riikidele täieliku kontrolli oma elektrisüsteemi üle. Samuti paranevad võimalused elektrikaubanduseks Balti riikide ning teiste Mandri-Euroopa sagedusalasse kuuluvate riikide vahel. 

Tagasi üles