Postimehe ja akadeemikute nõukoda: eesmärgiks on puhas energia ja väiksem tarbimine (10)

Merili Arjakas
, toimetaja
Copy
Tulevikus peaks tuuleenergia andma kolmandiku Eesti elektritootmisest. 
Tulevikus peaks tuuleenergia andma kolmandiku Eesti elektritootmisest. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Praegu viimast korda koroonakriisi mõjusid arutama kogunenud Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoda leidis, et vaja on investeeringuid kommunikatsioonisüsteemide parandamiseks ja energiasektori radikaalseks ümberkorraldamiseks. Õhusaaste vähenemine takistab ka viirusehaiguste levikut. Eriti on see oluline siseruumides, kus toimub valdav osa nakatumistest.

Kokkuvõte kõlanud mõtetest:

  • Eksperdid arvavad, et koroonakriisis pausile pandud majandustegevuse tõttu paiskab inimkond sellel aastal õhku 7% vähem süsihappegaasi. See loob tingimused unikaalseks eksperimendiks, mida ja millise hinnaga saab teha kliimakriisi mõjude leevendamiseks. 
  • Laiemas plaanis tuleb liikuda kahe eesmärgi poole korraga: puhtama energia tootmine ja väiksem tarbimine. Need sihid on võetud Teaduste Akadeemia soovituste aluseks. Üheks vahendiks on pööre vesinikumajanduse poole. Teiseks vahendiks on kiire andmeside, mis on üks suuremaid relvi ebavõrdsuse vähendamise suunas. 
  • Õhusaaste on seotud ka koroonaviiruse levikuga. On korrelatsioon, et peenosakeste suure kontsentratsiooniga piirkondades levivad viirusnakkused rohkem. Vastuseks on välja pakutud kaht teooriat. Esiteks, et peenosakeste suur kontsentratsioon vähendab inimeste vastupanuvõimet viirustele. Teiseks, et peenosakesed ise on viiruskandjad. Välistatud ei ole ka kombineeritud efekt. 
  • Abivahendiks on filtreerimistehnoloogiad. Eriti on need vajalikud siseruumides, sest võib oletada, et 99% juhtudest on nakkus saadud siseruumis viibides.  Pikemas perspektiivis on täiesti vältimatult vajalik, et kortermajades oleks ventilatsioon tagatud vähemalt tänaste tavanõuete tasemel, sest on teada, et probleemsetes hoonetes on sisekliima pigem 10 korda kehtivast standardist halvem.
  • Eestis tuleb põhiline saaste autotranspordist, ennekõike diiselautodest. Koroonakriisi raames peaksime otsustama, kas lepime sellega või proovime kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid.
  • Näib, et on olemas supernakatajad, kes annavad viiruse edasi kümnetele ja sadadele inimestele. Superlevik toimub siis, kui sellised inimesed käivad heade levitustingimustega kohtades, nagu koorilaulutunnid, ööklubid või fitness-treeningud. Piirangute leevendamise ajal tuleb arvesse võtta, et alles mõne nädala pärast on tulemust näha, supernakatajad on aga selle aja jooksul jõudnud paljudele viiruse edasi anda. Püsitarkust siin ei ole, on katse-eksituse meetodil tegevus, kus kombime piire.
  • Praegu näib Eesti haigestumiskõver olevat kergel tõusuteel pärast pikka aega samal tasemel püsimist. Simulatsioonid näitasid, et saarte liikumispiirangute mõju nakatumise üldarvule oli väike, sest üldine haigestumistegur oli väike. Võrdlesime kõveraid täieliku liikumisvabaduse ja täieliku liikumispiiranguga: kahe kõvera vahe oli kuni 40 nakatumist, mis on 2000 nakatumisest väike arv. 
  • Kui aga viirus hakkab levima, on juhuslikkus suur ja igasugused liikumispiirangud vajalikud. Ei ole siiski mõtet karta, et piiride avamine paneb nakatumise kohe lakke hüppama, kui inimesed jätkavad ettevaatliku käitumisega.

Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Ülo Niinemets, Eero Vasar, Jarek Kurnitski ja TTÜ professor Jaan Kalda.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles