Prantsuse kirikud tõttasid avama, moslemid ja juudid on ettevaatlikud (1)
Prantsusmaa kirikutes peeti sel nädalavahetusel esimest korda pärast kahekuist pausi missasid.
Luba, et kirikud, mošeed ja sünagoogid võivad taas uksed avada, tuli ligi kaks nädalat pärast seda, kui valitsus alustas koroonapiirangute leevendamisega.
Preestrid, pastorid, rabid ja imaamid peavad aga tagama, et pühakodades järgitaks kõiki viiruse leviku tõkestamiseks mõeldud ohutusmeetmeid. Usklikel on kohustus kanda maski, pühakoja ukse juures peab olema saadaval kätedesinfitseerijat ning istumine peab olema korraldatud nii, et kogudus saab hoida üksteisest turvalisse kaugusse.
«Minu mobiiltelefon on sõnumeid täis!» ütles Versailles’ preester isa Pierre Amar AFP-le.
«Me teadsime 30 minutit enne, me jooksime, et tulla,» rääkis Eliane Nsom, kes saabus kolme tütrega.
Pariisi külje all Neuilly-sur-Seine’is tulid usklikud platsi laupäeva hommikul üsna pea pärast seda, kui teatati, et missasid taas peetakse. «Me teadsime 30 minutit enne, me jooksime, et tulla,» rääkis Eliane Nsom, kes saabus kolme tütrega. Kokku osales teenistusel umbes 40 inimest.
Prantsuse mošeed palusid samas moslemitel ramadaani lõppu tähistada veel kodus. Islamiusuliste teenistused taastuvad Prantsusmaal järk-järgult alates 3. juunist.
Ettevaatlikuma lähenemise võttis ka juudikogukond. Pearabi Haim Korsia rõhutas, et usklikud ei peaks tormama sünagoogide taasavamistele.
Eilse seisuga oli Prantsusmaal koroonaviirusega intensiivravil 1665 inimest ehk 36 vähem kui päev varem. Surnud oli sellesse tõppe 28 289 inimest.
Prantsusmaa valitsus on pidanud korduvalt kohtus käima, et hoida järk-järgulise taasavamise tempot pärast kaks kuud kestnud karantiini kontrolli all. Näiteks lükati tagasi Pariisi linnapea Anne Hidalgo palve teha uuesti lahti linna pargid ja aiad.
Mitmete ekspertide hinnangul on veel vara öelda, et Prantsusmaal on viirus kontrolli alla saadud.
Samas leidub ka neid eksperte, näiteks epidemioloog Laurent Toubiana, kes usuvad, et haiguse kõige hullem osa on juba läbi. «Märkimisväärne osa rahvastikust ei pruugi olla koroonaviirusele vastuvõtlik, sest mittespetsiifilised viiruse antikehad peatavad selle,» rääkis ta AFP-le.