EAS lõi koroonaviiruse mõju seireks töölaua
19. mai 2020, 11:32
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) lõi töölaua, mis koondab koroonaviiruse pandeemia majanduslikku mõju kirjeldavaid indikaatoreid, mille abil jälgida kriisi kulgu ja taastumist Eestis.
Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga loodud töölaud käsitleb majanduslikku mõju kolme peamise plokina – tööjõuturg, maksuvõlgnevused ja elektritarbimine, teatas EAS.
Sihtasutuse juhi Peeter Raudsepa sõnul tasub silmas pidada, et tervisekriis ning majanduskriis ei ole üks-ühele sünkroonis, vaid majandusse jõuavad tulemid viitega. «Pärast tervisepiirangute lõppemist võib seis majanduses veel halveneda ning uute tasakaalupunktide leidmine võtab aega,» ütles Raudsepp pressiteates.
«Tööjõuturu poolel toob kriisi algus olulise töötute arvu kasvu, kui vähendatud koormusel töötavad või suletud ettevõtted asuvad töötajaid koondama. Kriisist taastumisel hakkame nägema tööjõuturu indikaatorites paranemise märke, kui ettevõtted naasevad tavapärase toimimise juurde,» kommenteeris EAS-i juht.
Ettevõtjate rahalise seisu leevendamiseks peatas maksu- ja tolliamet eriolukorra ajaks ettevõtete maksuvõlalt intressi arvestamise.
«Ettevõtjatele toimib see leevendusmeetmena, mis võimaldab maksude tasumist kriisiolukorras edasi lükata, samas kui riigieelarve jaoks on see saamata tulu. Kriisi ja leevendusmeetme tulemusena näeme maksuvõla kasvu, mis hakkab kriisist taastumisel uuesti vähenema,» märkis Raudsepp.
Kriisi mõju tööstusele kirjeldab ettevõtete elektritarbimine. Raudsepa sõnul kahaneb elektri tarbimine tootmiste peatamise või mahtude vähenemise tõttu, samas kui kodune elektritarbimine kasvab. «Kriisist taastumisel näeme elektritarbimise tagasipöördumist tavatasemele. Elektritarbimise puhul tuleb tähelepanu pöörata ka teistele teguritele nagu väline temperatuur ja töönädala pikkus,» toonitas Raudsepp.
Töölaualt saab ka ülevaate kriisimeetmete kasutamisest, näiteks töötukassa töötasu hüvitise ning töövõimetuslehtede kasutamise kohta. EAS täiendab kriisimeetmete kasutust jooksvalt uute meetmete ja andmetega.