Ajakirjandusõppejõud Priit Hõbemägi kritiseeris Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et tema arusaama järgi ütleb riigikontrolli raport riigieelarve tasakaalust, nagu poleks avalikkusele antud selget ülevaadet, milliseid ressursse on valitsus kulutanud.
Eelarve puudujääk oli viimasel kahel aastal plaanitust üle 200 miljoni euro suurem, seda hoolimata eelarvenõukogu korduvatest hoiatustest ja kiirest majanduskasvust – see juhtus ajal, kui maksutulu kasvas keskmiselt üheksa protsenti aastas, selgub riigikontrolli ülevaatest.
Eelarve puudujääkides on mitu aspekti, arutles ettevõtja Heldur Meerits. Üks aspekt on kulude ja tulude planeerimine, teine see, miks eelarvega miinusesse pidi minema. Esimese puhul on näha, et tulud planeeriti suuremana, kui nad tegelikult tulevad. Lisaks on üllatust põhjustanud see, et eelarve kulutab rohkem raha, kui tegelikult on ette nähtud. «Kui riigieelarvest kulub 200 miljonit planeeritust rohkem, on midagi valesti,» ütles Meerits.
Teine pool on eelarve miinus ajal, kui tulud kasvavad kuni 9 protsenti aastas. Meerits küsib, mis saab eelarvest järgmisel aastal, kui koroonakriisi tõttu on oodata tulude vähenemist.
Ajakirjanik Urmas Jaagant sõnas, et kummaline on lugeda, kuidas peaminister Jüri Ratas õigustab, et teadlikult üle kulutatud ei ole. Kes teine kui peaminister peaks riigi rahaasjade kohta teadma, küsis ta retooriliselt. «Kuidas selline asi kogemata juhtub?» ütles Jaagant. Tema hinnangul peaks valitsus selgelt välja ütlema, kui nende lähenemine ongi, et rohkem kulutada ja laenu võtta on aktsepteeritav.
Meerits tõi välja, et riigieelarve puudujäägi ja ülekulutamise numbreid hoiti enne valimisi kinni. «Need tulid välja alles pärast riigikogu valimisi. Öelda, et kõik on täitsa kogemata juhtunud, me vaevalt saame,» heitis ta ette.